Linnatüdrukust Metsamoor kergitab rohukarbi kaant

Irje Karjus ehk teise nimega Metsamoor.

FOTO: Margus Ansu

Irje Karjuse soe olek ja pehmelt lausutud sõnad sulatavad pelgliku umbusu. Metsamoor mis Metsamoor! Või on see tolle erilise taimetee süü, mida ta kannust tassidesse valab. Tee, mis avab jooja meeled.



Metsamoori nimi pärineb ajast, kui Irje Karjus koos oma mehe Andy Karjuse ja selleks ajaks sündinud lastega end Veetka talukohas sisse oli seadnud. Pere leidis, et kõike seda ilu, mis Võrumaa loodus pakub, on patt ainult enesele hoida.



Nad lõid kodu lähedale jõuluraja mitmete metsateede ja sihtpunktidega ning ühe lõkkeplatsiga, kus siis Irje Karjus, taimelehtedest parukas peas, istus ning jõuluraja läbi tallanud lapsi kuuma teega ootas.



See oli ajal, kui Eestis jõulumaid veel eriti ei olnud. Veetka võis olla üks päris esimesi. Nüüd ongi Veetka tuntud kui Metsamoori kodu.



Metsamoori uus algus

«Nüüd olen just hiljuti lahutanud oma abielu,» ütleb Irje Karjus rahulikult ja ootamatult avameelselt.



Ta teab, et inimeste tavaarusaam võib selle otsuse tema Metsamoori imagos pika miinusega ära märkida. Kuidas siis nii – lahutatud?! Kogu see Metsamoori kodu ja park on ju eelkõige üles ehitatud peresuhetele, abielule ja koostööle.



Kui kellelgi on vaja rahulikuks lahku­minemiseks nõu, siis nüüd ma mõistan


sedagi anda.



«Me märkasime ühtäkki, et oleme hakanud Andyga lahku kasvama, ja me otsus sündis vastastikusel kokkuleppel,» räägib Irje Karjus avameelselt edasi. «Kuidas seda nüüd öelda... Tema on teadlase tüüpi inimene, kes tegutseb lõpptulemuse nimel. Mina olen suhtleja ja naudin protsessi ennast. Aga Metsamoori kodus ei saa kunagi midagi lõplikult valmis.»



Veetka talu jääb Irje Karjuse sõnul nende laste pärusmaaks ja kohaks, kus nad saavad olla või kuhu tulla, kui aga soovi on. Ka Metsamoori tegevused jätkuvad.


«Kui kellelgi on vaja rahulikuks lahkuminemiseks nõu, siis nüüd ma mõistan sedagi anda,» ütleb Irje Karjus ja rüüpab peale toda meeli avavat teed.


Irje Karjus on tegelikult linnatüdruk, siitsamast Tartust pärit.



«Ma olen paarkümmend aastat linnas kasvanud ja järgmised paarkümmend aastat maal elanud ning nüüd ma päris täpselt ei teagi, kus suunas mu elu edasi minema hakkab,» sõnab ta mõtlikult.



Kui Irje Karjus Tartus sündis, olid ta vanematel Tallinnas ülikooliõpingud alles pooleli – ema õppis ökonomistiks ja isa ehitusinseneriks. Ja Irje sai väikse tüdrukuna veeta palju aega koos vanaemaga.



Vanaema Maria Silberg oli Tartus restoran Volga direktor.


«Ma puutusin varakult kokku igasugu hõrgutiste ja defitsiidiga,» ütleb Irje Karjus. «See on mind kindlasti mõjutanud. Vanaema on mulle alati olnud väga lähedane inimene.»



Kortslehe vägi

Taimede värav avanes Irje Karjusele 18 aastat tagasi pärast esimese poja Jonatani sündi. Noor ema läks apteeki ja märkas letil Maria Trebeni raamatut «Tervis Jumala apteegist». Mõtles: «Vaatan, mis see siis on!», lõi lahti suvalise koha pealt ning märkas juttu kortslehest.



Kortsleht on üliväärtuslik ravimtaim, sellest tehtud teed soovitatakse juua pärast sünnitust. Samuti soovitatakse sünnitanud naisel teha kortslehevanne.



«Ma sain sellest taimest niisuguse paugu, et…!» kirjeldab Irje Karjus kortslehega kohtumisest saadud erakordset kogemust. «Hakkasin üldse taimi märkama, neid otsima, nende kohta lugema,» räägib ta.



Kõik järgnevad aastad on teeninud Irje Karjuse eluteel seda, kes ta praegu on – tervise teejuht ja õpetaja, kes arvestab igal sammul kooskõla loodusega.



Teekambrid


Sel sügistalvel on Irje Karjus korraldanud Tartus terviseklubi teeõhtuid, mis toimuvad kolmapäeviti Puhhi sünnipäevamajas. Seal on kuulajate hulgas meditsiinitöötajaid, õpetajaid ja psühholooge.



Teeklubi esimene loeng kõneles tervislikust mõtlemisest ehk sellest, kuidas on omavahel seotud emotsioonid ja haigused, teine taimede energeetikast, kolmas ravimtaimede saladustest.



Niisuguseid teeklubisid plaanib Irje Karjus korraldada mitmel pool Eestis. Ta unistab, et oleks teemajade kett «Metsamoori teekamber», kus ta saaks heade teesegude kõrval pakkuda oma ettevõttes Tervise Kodu loodud tervistavaid maiusi, kukeseene- või kuuseokkakomme ning korraldada õpitubasid.



Metsamoori varasalve energeetilisi taimeteid leiab aga praegugi Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikust Elushetked.



Aastad ja päevad


Sügis ja talv on Metsamooril aeg, kui ta tutvustab maailmale seda, mida teab ja oskab. Teeb loodusravi ja selgitustööd nii palju, kui vähegi jaksab.



Ta rändab mööda Eestit, kaasas n-ö Metsamoori varasalv, ja viib inimestele osakese Võrumaa loodusjõust. Tema varasalves on energeetilised lilleveed, kümned tinktuurid, salvid ja 99 tõve rohud – nii pealemäärimiseks kui sissevõtmiseks.



Talvel juhib ta ka oma tervislike maiustuste firmat Tervise Kodu, mis annab talle hea võimaluse oma ideed magusatesse suutäitesse ja kommidesse valada ning nii tervislikule eluviisile kaasa aidata.



«Ma ise armastan väga magusat, aga see peab olema kehale ja hingele vastuvõetav – sellest see kommiäri mul koos Aigar Pindmaaga alguse saigi,» räägib ta. «Aga paljud loomulikud maitsed on inimestele võõrad, sest ollakse harjunud kemikaalide ja maitsetugevdajate ning kahjulike rasvadega.»



Kevadel valmistub Irje Karjus suveks, otsib uusi vaatenurki ja võimalusi loodusliku elamisviisi tutvustamiseks ning saadab laiali oma ideede tutvustusi.


Suvel tegutseb ta enamasti oma Metsamoori talus, korraldades rühmaretkesid, naiste- ja terviselaagreid. Seda kõike koostöös ümberkaudsete taludega. Suvel korjab Metsamoor muidugi taimi ja valmistab loodusrohtusid.



Abivalmidus ja põikpäisus


Metsamoorile meeldivad pikad hommikud. Ta tõuseb väga vara, keedab lastele putru, millesse lisab marju, idusid ja seemneid, ning saadab nad koolibussile. Ise jääb veel hommikukohvi nautima. «Kindlasti on see ökokohv,» rõhutab ta.



Vahel rüüpab ta nõgeseteed ja loeb. Siis paneb tüki kõrvitsat ahju ja naudib sedagi kohvi või teega ning krõbistab pähkleid peale.



«Mulle meeldib ennast hommikul kaua laadida, päeval ma eriti ei söö, haaran küll kaasa mõne oma maiuse, õuna või maapirni ja lähen,» ütleb ta.



Irje Karjuse vanem, nüüdseks täiskasvanud poeg Jonatan tõstab ema headest omadustest esile abivalmiduse ning selle, et ta annab lastele üsna palju vabadust. «Ta üritab tagada meile pigem võimalusi kui kohustusi. Ta ei sunni, vaid pigem meelitab,» iseloomustab oma ema Jonatan.



Iseloomujooned, mis Jo­na­tani vihastama panevad, on pealiskaudsus («Mu ema ei mõtle vahel asju endas täielikult läbi,» kritiseerib Jonatan) ja kerge hajameelsus. Samuti kinnisideed ja põikpäisus.



Aga küllap seesama põikpäisus ja oma ideedesse kinnisilmi uskumine annabki Irje Karjusele tema tõelise jõu. Metsamoor mis Metsamoor!



CV


• Sündinud 30. mail 1968 Tartus.


• Õppinud Tartu 12. keskkoolis, Viljandi Kultuurikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Waldorfkooli Õpetajate Seminaris, Iirimaa Rahvuslikus Ülikoolis, Tampere Homöopaatia Akadeemias, Annely Sootsi tervisekoolis.


• Metsamoori perepargi üks algataja ja juht.


• Loodus- ja elamusturismi, maaelu, psühholoogia, loodusteraapia kursuste ja loengute lektor.


• TÜ Metsamoori Varasalv (loodustoodete tootmine) juhatuse liige.


• OÜ Tervise Kodu (tervislike maiustuste tootmine) juhatuse liige.


• Jonatani (18), Kaspari (16) ja Johanna Maria (11) ema.


• Lahutatud.

Tagasi üles