Riikliku teadusraha jaotus viis uurimisasutuste juhid raevu

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru nentis, et sihtfinantseeringu vähenemine on muudele teadusasutustele kõvasti valusam hoop kui ülikoolidele, kuna ülikoolidele on see ainult üks osa eelarvest Teadusasutuste juhid kritiseerivad teravalt haridus- ja teadusministri otsust jagada teadustööde sihtfinantseerimise raha, lähtudes ülikoolide rektorite soovist, mitte seaduses ette nähtud ekspertidekogu arvamusest.

Vastavalt seadusele peab minister kinnitama igal aastal teadustööde sihtfinantseeringud Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) ettepaneku järgi.

Nõukogu esitas ettepaneku ka tänavu, kuid haridus- ja teadusminister Mailis Rand võttis kõigi seal kirja pandud teadustööde rahast esmaspäeval, päev enne käskkirja allkirjastamist, maha 3 või 4 protsenti ehk üle viie miljoni krooni. Asjaosalised muudavad teadustöö toetamise korda

Kust kui palju maha võtta, pakkusid välja nelja ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli ja Tartu Ülikooli rektorid. Mahavõetud raha läks rektorite väljapakutud teemadele. Seda otsust minister TKNiga ei arutanud.

Kokku oli tänavune sihtfinantseeringu eelarve 175 miljonit krooni.

«See on erakordselt inetu lugu,» väitis Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru ja kinnitas, et teda ei ärrita mitte kaotatud 200 000 krooni, vaid raha ümberjagamise viis.

Aru nentis, et ülikoolide rektoritel ei ole õigust riikliku sihtfinantseerimise üle otsustada ja et ülejäänutelt protsente maha tõmmates ei saanud ülikoolid olla kursis mujal toimuva teadustööga.

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ütles, et on täiesti raevus. Ta võrdles sihtfinantseerimise taotlemist konkursiga, mille toimumise ajal ei tohi reegleid muuta.

Mitu nädalat protesti

Tehnika-, pedagoogika- ja põllumajandusülikool protestisid TKNi jaotuse vastu jaanuari algusest alates, leides, et rahata jäid olulised teadusharud, millel on oht muidu välja surra.

Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik tõi näiteks, et TKN ei andnud raha ühelegi nende energeetikaalasele teemale ja samasuguses seisus oli ka ehitus. «Eesti püsib energeetikal,» väitis ta vastu.

Viimati kohtusid kolme ülikooli esindajad, ministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Andres Koppel ja TKNi esimees Jüri Engelbrecht 15. jaanuaril, aga ei otsustanud raha jagamise kohta midagi.

Järgmisel päeval pöördusid rektorid veel kord ministri poole ja palusid juurde 5,5 miljonit krooni. Kuna selle plaani elluviimine oleks võtnud Tartu Ülikooliltki raha, ühines kolleegide palvega rektor Jaak Aaviksoo.

«Esmaspäeval kirjutasin ka kirja ministrile, kus ütlesin, et meilgi on teadussuundi, mis vajaksid raha juurde,» rääkis Aaviksoo, «ja palusin meie taotlusi samadel alustel käsitleda.»

Neli rektorit panid kokku kava, mis rahuldanuks nende taotlused, kui võtta TKNi kinnitatud teemade rahast ülikoolidelt 4 protsenti ja teistest asutustelt 3 protsenti.

Rektorite soov jäi peale

Samal päeval leidis aset ka telefonikonverents rektorite, ministeeriumi esindajate, Engelbrechti ja TKNi liikme ning ministri nõuniku Rein Vaikmäe vahel, rääkis Engelbrecht, sellel otsustati ümberjaotus vastavalt rektorite soovile ära.

TKNi liige, Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan Ain Heinaru nentis, et varem on minister alati TKNiga konsulteerinud, kui on soovinud muuta nende ettepanekut.

Engelbrecht rääkis, et kuigi pretsedent on ebameeldiv, tulebki tõenäoliselt teaduse sihtfinantseeringute jagamise korda muuta, kui on tõesti nii, et vajalike suundade uuringud ei vasta tänastele kriteeriumitele.

TKN jaotab teadustöödele raha, lähtudes nende kvaliteedist, kriitilisest massist (ehk küllalt suurest töörühmast) ja järjepidevusest.

Tehnikaülikooli rektor Keevallik tõi samas välja, et eri teadusvaldkondades peaks kvaliteedinäitajad olema rohkem eristatud, sest näiteks võimalused teema kohta artikleid kirjutadagi on erinevad.

Ministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Andres Koppel, nentis, et rakendusuuringud saavad vähe toetust ning ei ole ka viisi, kuidas juba nõrgaks jäänud teadussuunda üles turgutada. «Vahest võiks minister Randa julguse eest sekkuda hoopis tunnustada,» märkis Koppel.

Haridus- ja teadusminister Rannaga ei õnnestunud enne Tartu Postimehe trükkiminekut eile vestelda.

Riiklike teadus- ja arendusasutuste direktorid, teiste seas Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru, otsustasid eile esimese sammuna saata ministrile sihtfinantseerimise raha jaotamise kohta protestikirjad.

Tartu Ülikool kaotas

Teaduse sihtfinantseeringu ümberjagamist ohjanud ülikoolidest jäi Tartu Ülikoolil kokkuvõttes raha vähemaks.

Tartu Ülikool

Enne (mln kr) 77,465

Lõplik 76,773

Tallinna Tehnikaülikool

Enne 38,975

Lõplik 39,443

Eesti Põllumajandusülikool

Enne 17,175

Lõplik 17,812

Tallinna Pedagoogikaülikool

Enne 6,235

Lõplik 6,981

Allikas: Teaduskompetentsi Nõukogu