Need on elamukrundid olnud ajast aega. Ihaste piirkonda on planeeritud 1980. aastate keskpaigast alates. Need platsid on tegelikult kord juba olnud kodanikele kruntidena välja jagatud.
Näiteks Mugasto 6 krunt sai esimese omaniku 1991. aastal. 1999. aastal selle krundi maakasutusõigus aga lõpetati, kuna tolleks ajaks ei oldud seal ehitama hakatud. Seadus võimaldas seda siis teha.
2006. aastal on linn aga otsustanud selle jätta linna maareservina riigi omandisse.
Ja lõpuks on siis riik need Mugasto tänava krundid müüki pannud ning neile omanikud leidnud.
See ala on kogu aeg olnud hoonestuseks planeeritud ja parki ei ole sinna kunagi ette nähtud. Vahepeal on võsast lihtsalt mets saanud.
Praktiliselt on seal ikkagi tegemist umbrohukõrrega, millest vahepeal on puud saanud. Seda küsimust teil ei tekiks, kui seal oleks kribu võsa. Mõistlik muidugi on, et kui puu on suur ja ilus, siis see alles jätta.
Aga teisest küljest – maa sihtotstarbe näitab ära planeering. Ja et see on elamumaa, siis selles mõttes ei ole ei linnale ega riigile siin mitte midagi ette heita. Ainuüksi sellepärast, et ühele jäätmaale midagi peale kasvab, ei saa seda planeeringupõhimõtet muuta.
Õnn või õnnetus oleks hoopis see olnud, kui seal oleksid leitud mingid kaitsealused taimed. Lohutuseks – Ihastes on metsa veel küll.
Vastab Tartu dendroloog Silver Urbas : Siis, kui kännu läbimõõt on enam kui 15 sentimeetrit. Mugasto 6 krundi puhul ei ole minuga keegi ühendust võtnud. Ma pean kohale minema ja seda asja vaatama.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)