Kas gripilaine teeb koolidele-lasteaedadele muret?
Jüri Sasi
Tartu abilinnapea
Kui ma puuduvate laste arve päevade ja nädalate kaupa siin meie linnavalitsuses kokkuseatavas tabelis vaatan, siis tundub mulle, et haigestumiste kõrghetk hakkab mööda saama.
Nimetame siis seda esimeseks laineks, mis aga tähendab, et jaanuaris ja veebruaris võib haigestumiste arv taas kasvada. Seda on elu varemgi näidanud.
Toon mõned arvud, mis näitavad, et esialgu läheb meil olukord tõesti paremaks.
16. kuni 22. novembrini puudus Tartu lasteasutuste sõimerühmadest 39 ja novembri viimasel nädalal 42 protsenti lapsi.
Aga eelmisel nädalal puudus mudilastest juba vähem – 35 protsenti.
Kui koole vaadata, siis neis on seis klassiti väga erinev. Kokkuvõtvalt öeldes on rõõmustavaid märke aga neiski.
Kolm nädalat tagasi oli koolide eri vanuseastmete klassides puudujaid 17 kuni 23 protsenti, eelmisel nädalal aga 9–12 protsenti.
Õpetajaid puudus kolm nädalat tagasi 6 protsenti, eelmisel nädalal 3 protsenti.
Vanemates klassides tuleb nädala jooksul puudumistes ette suuri kõikumisi, aga siin tundub mulle, et puudumiste põhjuseks ei ole mitte gripp, vaid pigem see, et mõnel päeval on olnud raske kontrolltöö.
Usun, et olukord paraneb ka tänu sellele, et inimesed on gripi nakkusohtlikkusest teadlikud ega alahinda haigust.
Kui me edaspidigi hoiame ikka suheldes distantsi, peseme sageli käsi, ei aevasta ega köhi lahtise suuga ning haigena välja ei kipu, siis peaksime hästi hakkama saama ka tulevikus.
Tean, et lasteasutustes ja koolides desinfitseeritakse praegu hoolega uste käepidmeid ja valamuid ning WCdes potte. Sellest kõigest on palju kasu.