Milline Tartumaa vald peab end hoolivaimaks, kui head on valdade veebikodud ja millisest vallast on meedia kõige rohkem kirjutanud – kõik see selgub Tartumaa kohaturunduse uuest uuringust.
Uuring lahkas Tartumaa valdasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tellija Tartu Ärinõuandla arenduskonsultandi Siim Ausmehe sõnul oli uuringu eesmärgiks kokku panna ülevaade sellest, kuidas Tartu omavalitsused pääsevad esile meedias, millised on nende koduleheküljed ja kuidas tartumaalased ise oma koduvalda tajuvad.
«Üleriigilises meedias on meie vallad kindlalt vähe pildis,» võttis Ausmees kokku meediakajastuse analüüsi ja tõi näite, et Postimees kirjutas 2009. aasta suvel siinsetest valdadest kümnel ja Eesti Päevaleht kahel korral. Samas Tartu Postimees kajastas valdu 232 korral.
Kõige rohkem kirjutasid ajalehed Ülenurmest ja Elvast, vähem sai tähelepanu Tähtvere vald. Temaatiliselt seostus suurem osa lugudest elukeskkonnaga, järgnesid krimiuudised, majanduskriis, ettevõtlus ja turism.
Kasutamata võimalused
Uurides valdade tegevusi internetis, selgus, et kõigil omavalitsustel on veebikülg küll olemas, kuid selle sisu on sageli puudulik.
«Sellest ei piisa, kui veebis on bussiajad ja loomaarsti telefoninumber,» ütles uuringu läbi viinud suhtekorraldaja Aune Past. «Vaja on välja tuua ka see, mis laiemale hulgale huvi pakub.»
Past selgitas, et valla kodulehekülg võiks peale elanike suhelda veel turistide ja ettevõtjatega ning tuua välja peamised vaatamisväärsused, ettevõtjatele pakutavad võimalused ja kõik muu, mis valla ligitõmbavaks teeb.
Praegu olid vaid Elva, Alatskivi ja Kallaste mõelnud veebis kõigile kolmele sihtrühmale. «Nii jäetakse kasutamata interneti suur potentsiaal,» märkis Past.
Oma ja turvaline
Uuring andis pildi ka sellest, kuidas elanikud ise oma koduvalda ja tervikuna Tartumaad tajuvad. 460 inimese hulgas tehtud küsitlus näitas, et tartumaalased tunnetavad maakonda oma, turvalise, avatud ja hoolivana. Samas pigem aeglase kui kiirena ning õige vähe jõulisena.
Past rõhutas, et need märksõnad ei näita, milline Tartumaa tegelikult on, vaid peegeldavad seda, millisena inimesed maakonda tajuvad. «See on pilt maakonnast inimeste peas,» lisas ta.
Uuringu tellinud Tartu Ärinõuandla esindaja Ausmehe sõnul andis uuring hea ülevaate erinevatest kohaturundusega seotud külgedest ja tõi välja kitsaskohad, mida arvestada, kui tahta Tartu maakonda paremini reklaamida.
Kuna kohaturundus on paljudele uus teema ja valdadel ei ole selle kohta piisavalt teadmisi, koostas uuringu teinud Aune Past ka koolituskava, mida Tartu Ärinõuandla loodab uuringu jätkuprojektina valdadele pakkuda.
«Meil on nii vinge maakond, et me lihtsalt peame teadma, kuidas sellest rääkida ja kuidas seda müüa,» ütles Past.