Vabad töökohad jätavad töötud õmblejad külmaks

Jalatsivabrik Samelin.

FOTO: Sille Annuk

Uskumatu, aga tõsi: Tartumaal on veidi enam kui seitse tuhat töötut inimest, kuid jalatsivabrik ning triiksärke ja pluuse tegev firma ei leia uusi õmblejaid. See mure võib üha suureneda, sest õmblejaid koolitatakse vähe.


«Lähen endast välja, kui loen tööpuudusest,» ärritus jalatseid valmistava ettevõtte Samelin tegevdirektor Leida Kikka. «Mis tööpuudusest me räägime, kui meil ei ole töötajaid!» Samelin otsib kümmet õmblejat.



«See, et suure tööpuuduse ajal on töötajate puudus, pole uskumatu lugu,» ütles õmblusfirma Club Fashion OÜ juhataja Kaido Peiker. «Meil toetatakse kodusolemist, mitte töötamist. Riik maksab tööta inimestele piisavalt hästi ja piisavalt kaua. Toetusega püüti teha midagi head, kuid välja tuli nagu ikka.»



Toetus hoiab kodus


Päevasärke ja pluuse valmistav Club Fashion soovis leida üht-kaht õmblejat, kuid ajalehes kolm korda ilmunud tööpakkumiskuulutus läks vett vedama. Tööta õmblejaid Tartus aga leidub, sest koondamistega on oma ridu vähendanud õmblusfirmad Sangar ja Ilves-Extra.



Tööta jäänud inimestest 60–70 protsenti püsib hüvitise saamise ajal töötuna arvel, tõdes töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli. «Neil on väiksem motivatsioon asuda tööle hüvitise saamise ajal,» ütles ta.



Töötukassal pole kohustust saata töötu vastu tahtmist tööle. «Meie konsultant selgitab inimesele, et tööl käia on õigem kui toetusega kodus istuda,» rääkis Väli. «See on kõik, mida selles osas teha saame.» Töötajate leidmise üks probleem võib tema sõnul olla seotud ettevõtte nimega: praktika näitab, et on kohti, kuhu kas eelneva kogemuse või muu põhjuse tõttu ei minda tööle.



Ehk on Samelini ja Club Fashioni õmblejatepuuduse põhjus palk? Peikeri sõnul on Club Fashioni õmblejate sissetulek miinimumpalgast suurem, kuid Eesti keskmisest palgast tükk maad väiksem.



Samelinis tükitööd tegevate õmblejate keskmine palk on 6000–8000 krooni kätte. Aeglaseimad teenivad miinimumpalga, kiireimad saavad kuus kätte 11 000 krooni. Viimaseid on Samelinis kaks.



Keda riik koolitab?


Tulevik ei paista Samelini juhile samuti roosiline. «Kutsekoolid ei koolita enam õmblejaid, sest pole huvilisi,» ütles Kikka. «Appi! Miks meilt ei küsita, kas õmblejaid on vaja koolitada? Kas seda on siis palju nõutud, et ametnikud uuriksid ettevõtetelt, milliseid töötajaid vajatakse aasta, kolme aasta ja viie aasta pärast?»



Loomulikult küsitakse seda, muidu ei saaks õppekavu tehagi, väitis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. «Kutsekoolide raamõppekavad on ettevõtjate soovidest läbi imbunud,» ütles ta. «Õppekavu arutatakse erialaliitude esindajatega. Võib juhtuda, et Same-lin pole erialaliidule oma vajadustest märku andnud.»



Lukas tunnistas, et õmblejaid koolitatakse vähe. «Kui nõudlus õmblejate järele kasvab, koolitatakse neid rohkem,» kinnitas ta.



Tartumaal oli 3. detsembri seisuga 7117 töötut, kellest kaheksa on jalatsiõmblejad ja 37 tavalised õmblejad.



Töötukassa Tartumaa osakonnal oli eile pakkuda 31 vaba töökohta. 

Tagasi üles