Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Teadusfirma lööb unikaalsusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Asper Biotechi laborant Piret Põiklik eraldas Tartu Postimehe külaskäigu ajal geenitesti tarbeks DNAd põsekaape proovidest, mis olid saadetud postiga Itaaliast.
Asper Biotechi laborant Piret Põiklik eraldas Tartu Postimehe külaskäigu ajal geenitesti tarbeks DNAd põsekaape proovidest, mis olid saadetud postiga Itaaliast. Foto: Sille Annuk

Tartus on üks firma, kuhu saadetakse tuhandete inimeste sülge, verd, põsekaapeid või eraldatud DNAd üle maailma, et teada saada, milline haigus neid inimesi ohustab või kus elas nende esi­­ema 15 000 aastat tagasi.


Asper Biotechi unikaalsus ja saavutused jäid silma ka Saksa-Balti kaubanduskojale, kes tunnustas firmat 80 000 krooni suuruse Saksa majanduse auhinnaga.

«Meele teeb rõõmsaks, et meie pingutusi ja kiiret arengut märgatakse,» ütles Asper Biotechi juht Koit Kikas. Kümme aastat tagasi Eesti Biokeskusest välja kasvanud firma on arenenud geenitehnoloogiaseadmete müüjast tõeliseks geenitestide guruks. Asper Biotech on Kikase sõnul ka maailma parim geneetiliste silmahaiguste testija.

Teste seinast seina


Viiekümne töötajaga Asper Biotech on tasuline geenilabor, kus ülikoolid, kliinikumid, eraarstid ja ka inimesed ise saavad lasta teha geeniproove. Neid haigusi, mille tekke geneetilist soodumust on võimalik uurida, on seinast seina.

«Rinnavähk, soolevähk, silmahaigused, tsüstiline fibroos, kuulmislangus, südamehaigused, loote arenguhäired...» loetles Asper Biotechi projektijuht Aune Ahman erinevaid teste, mida firma pakub.

Peale haiguste saab geenifirmas lasta uurida ka oma suguvõsa. «DNA abil on võimalik ajas 15 000 aastat tagasi minna,» ütles Ahman ning näitas paberil sigrimigri sugupuud ja Euroopa kaarti, mis juhatavad ühe rootslase juurteni.

Aastas teeb Asper Biotech umbes 6000 geenitesti 50 riigist pärit klientidele. Kõige rohkem tellijaid on USAst, Kanadast, Hispaaniast ja Saksamaalt. Eestlaste osakaal kõigist klientidest on kaheksa protsenti. «Seda on vähe, aga ei saa unustada, et Eesti ise on ka väike,» nentis Kikas.

Üks tavaline geenitest maksab 2000–4000 krooni ning selle tellimine käib enamasti kliinikumide, ülikoolide ja vahendusfirmade kaudu. «Päris ükshaaval meile üldjuhul süljetopse ei saadeta,» märkis Kikas naerdes.

Kahekordne kasv


Kikase kinnitusel inimeste huvi geenitestide vastu järjest kasvab. See peegeldub ka Asper Biotechi käibes, mis selle aasta lõpuks on juhi sõnul kasvanud eeldatavasti 21 protsenti. Rahas teeb see aastakäibeks umbes 20 miljonit krooni.

Hoolimata edust oli auhinnatud ettevõttel eile krediidiinfo andmeil ligi 60 000 krooni suurune maksuvõlg. «Ma ei tea, millest see võlg on üles jäänud. Võimalik, et raamatupidamise apsakas,» ütles Kikas ja kinnitas, et rahalisi raskusi neil pole. «Meie jaoks on see summa päeva-paari käive,» lisas ta.

Järgmisel aastal loodab Tartu firma oma käivet tegevjuhi kinnitusel kahekordistada. Enesekindlust ambitsioonikate kasvuplaanide väljakäimiseks annab Kikase sõnul nii inimeste kasvav huvi kui firma enda tootevaliku laienemine.

Asper Biotech kavatseb hakata pakkuma ka raseduseelset diagnoosimist, mis võimaldab ema vere või lootevee kaudu kindlaks teha 12 geneetilise haiguse olemasolu lapse DNAs.

Teise läbimurdelise tootena plaanib Asper Biotech pakkuda ravimigeneetikat. «On teada, et üks ja sama ravim mõjub inimestele erinevalt, mõnele koguni kahjulikult,» rääkis Kikas. Geenitestiga saaks Kikase jutu järgi selgeks teha, kas üks konkreetne toksiline vähkkasvaja keemiaravi üldse sobib inimesele või teeb see kasu asemel kahju. 

Kikase kinnitusel peitub geenitestides tohutu potentsiaal, millega annab inimeste elu parandada. «Paljudel haigustel on kaks avaldumispõhjust: geneetika ja elustiil,» osutas Kikas ja selgitas, et teades oma soodumusi haiguste tekkeks, saab inimene elustiiliga palju ära teha, et tal tõbi ei avalduks.

«Geenitestid on kahtlemata väga tugev tulevikuteema,» ütles praegu juba mitme geenitesti poolest maailma tippu kuuluva Tartu firma juht Kikas. Sakslaste majandusauhinna raha ning sellega kaasnevaid koolitus- ja konsultatsiooniteenuseid plaanib firma kasutada koostöö arendamiseks Saksamaaga.

Kuidas tehakse geenitesti?
• Laborisse saadetakse mitmesugust bioloogilist materjali, millest saab eraldada DNAd.
• DNAd paljundatakse ja töödeldakse, et see oleks analüüsiks sobiv.
• Analüüs ise toimub klaasist slaidi peal, kus on sünteetilise DNA jupid, mis seostuvad sobivusel patsiendi DNAga.
• DNA jupp märgistatakse spetsiaalse värvimarkeriga ja laserdetektor püüab selle kiirgust.
• Niisuguse protsessi käigus muudetakse geneetiline info silmale nähtavaks, et saaks teha järeldusi geneetiliste soodumuste kohta. 

Märksõnad

Tagasi üles