Möödunud nädalal jäi Tartus Riia tänaval ülekäigurajal auto alla naine, kes suri hiljem haiglas. Kõigi Eesti seenetundjate kurvastuseks oli liiklusõnnetuse ohver armastatud mükoloog Mall Vaasma.
Ülekäigurajal hukkus tuntud seeneteadlane
7. detsember 2009, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval käis Lääne-Virumaalt pärit 21-aastane Alar Tartust endale autot ostmas. Õhtupoolikul asus ta välja valitud sõiduautoga Audi A6 koduteele ning suundus Riia tänavat pidi linnast välja. Teekond lõppes sama tänava lõpus hirmsa avariiga.
Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse komissar Ove Saar märkis, et õnnetuses mängisid rolli kindlasti kaks asjaolu. Nimelt oli õnnetuse hetkel kell 16.32 juba hämar ning nähtavus sellel ülekäigurajal polnud kiita. Samuti ei tundnud auto juht linna.
Ootamatult lõppes Eesti ühe tuntuma seeneteadlase elutee ning noor autojuht ootab kohtuistungit.
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogiaosakonna juhataja Bellis Kullman rääkis, et traagiliselt hukkunud kolleegi meenutades meenub esmajoones see, et Vaasma kandis alati helkurit. «Tal olid mantli küljes helkurid ja koti küljes ka.»
Kolleegina oli Vaasma tunnustatud teadlane ja armastatud inimene. «Eesti parim seenetundja.»
Vaasma oli alati väga nõutud inimene, kes esines paljudel teaduskonverentsidel aga ka koolides ning andis seeneinfot ajakirjandusele.
«Meie jaoks on tema kaotus korvamatu,» tunnistas Kullman.
Inimesena oli Vaasma kolleegi kinnitusel suurepärane. Ta oskas alati inimesi näha, mõista ja neid aidata. Tänu sellele suutis ta ka koos hoida kõiki Eesti seeneteadlasi.
Kolleegid meenutavad Mall Vaasmat:
Valdava osa oma elust töötas Mall Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis, viimasel ajal nii Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis kui ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Äärmiselt tagasihoidliku inimesena töötas ta kogu oma elu laborant-spetsialistina, kuigi tema teadmised väärinuks akadeemilist kraadi.
Lugematud ekspeditsioonid viisid teda Läänemeremaadest Venemaa Kaug-Idani, kust kogutud arvukad seeneeksemplarid on talletatud Eesti Maaülikooli mükoteegis.
Unustamatuks teeneks on enese kogutu kõrval mõlema Tartu Ülikooli seenekogus talletatavate lehikseenematerjalide korrastamine ja andmebaasistamine.
1986. aastal ilmus koos kolleegidega raamat Kaukaasia Riikliku Looduskaitseala suurseentest. Mall oli kaasautoriks ka mitmetele Eesti seenestikku käsitlevatele artiklitele.
Tema viimaseks kirjutiseks jäi äsjailmunud Eesti kärbseseeneliste kriitiline nimestik ajakirjas «Folia Cryptogamica Estonica». Lisaks avaldatule, on hindamatu Malle panus Eesti mükoloogia arengusse läbi igapäevatöö aidates kaasa kõigi kolleegide töödele-tegemistele.
Aastakümneid osales Mall üliõpilaste juhendamisel Tartu Ülikoolis mükoloogia välipraktikumides ja Eesti Looduseuurijate Seltsi mükoloogiaühingu kevad- ja sügislaagrite organiseerimisel. Tema eestvedamisel viidi läbi mitmeid rahvusvahelisi seenelaagreid, eelkõige Soome ja Rootsi mükoloogidega.
Mall tegeles innukalt seente tutvustamisega ajakirjas «Eesti Loodus» aga ka läbi mitmete meediakanalite. Tänu erakordsele kompetentsusele lehikseente süstemaatika, ökoloogia ja söödavuse ning mürgisuse küsimustes oli Mall laialt tuntud ja kõrgelt hinnatud seenekonsultant.
Väsimatult jagas ta seenealast nõu koolides, rahvamajades ja mujal, aidates igal sügisel kaasa paljude seenenäituste läbiviimisele. Huviliste toodud täis seenekorvid ei olnud tema töötoas heal seenehooajal haruldus, pidevalt saabus talle kirju ja pakikesi seentega koos määrangute ja selgituste saamise palvetega.
Ainulaadse oskuse ja tahtega teisi aidata väga erinevates küsimustes ning olukordades oli Mall Eesti mükoloogide tugisambaks. Igaüks Mallega kokkupuutunuist meenutab tema ääretut südamlikkust, abivalmidust ja nakatavat rõõmsameelsust. Malle poole pöördusid julgelt alati kõik kolleegid üliõpilastest professoriteni ja harrastusmükoloogid, teades et tema osavõtul leitakse igale probleemile lahendus.
Mall Vaasma jääb kõigi kolleegide igaveseks lemmikuks ja mälestus temast ei kustu kunagi.
Eesti Maaülikooli looduteaduslikud kogud ning põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogia osakond Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond Eesti Looduseuurijate Seltsi mükoloogia ühing.