Surutisajal saab tagasihoidlikugi soovi tõrjuda otsustavalt lausega «Raha ei ole!». Ja püsival pealekäimisel lahutada käsi «Aga kui raha ei ole?». Kõik. Ka Tartul on raha mullusest vähem ja tuleva aasta linnaeelarvet on tulnud tuntavalt kokku tõmmata, sealhulgas iga-aastasi paratamatuid püsikulusid. Nende hulka kuulub ka tänavate hooldus, kust on kavandatud kokku hoida üle viie miljoni krooni, sealhulgas enamiku rahast talihoolduselt.
Kuigi mõni roos on detsembris suutnud avada uue õie ja metsast leiti isegi kukeseeni, unistab suurem osa rahvast pimedust pehmendavast lumest ja jõuluks on lumevalgust lubatudki. Mida aga tähendab selle talve lumi linnarahvale, seda võis lugeda läinud nädala Tartu Postimehest karmi pealkirjaga loost «Masu jätab linnatänavad libedamaks ja lumisemaks».
Kevad, suvi ja sügis ilmselt üllatusi ei paku, sest tänavate hooldus oli hõrendatud juba tänavu, ent talv kujuneb eelmisest palju ebamugavamaks.
Kõige üldisemalt öeldes pikendatakse libedustõrje ja tänavate lumest lahtilükkamise tähtaegu, alandatakse suurte tänavate talihooldusklassi. Kõnniteede puhastamiseks on mõnel pool aega 8 tundi saju lõpust arvestades ja aedlinna tänavatel võib see pikeneda 24 tunnile.
On vähe tõenäoline, et juhtub ime ja lund ei saja. Ükski talv pole lumeta ja paraku ka luumurdudeta jäänud.
Mitu korda aastas on toimetuse ja arvatavasti ka linnavalitsuse telefonid punased jäistel tänavatel loovivate jalakäijate või lumme jäänud autojuhtide pahameelepursetest. Ja kuigi ootamatud eriolukorrad ajapikku lahenevad, on jätkunud nurinat kehvasti hooldatud Tartu tänavate üle kogu lumeaja. Kuidas saame oma elu elatud ja tööd tehtud siis, kui asi veel viletsamaks läheb?
Linn peab saama talitleda mis tahes aastaajal. Ei saa aga pidada vastuvõetavaks lumevallidest kitsenenud tänavatel lõhutud autosid, libedal teel põrutatud liikmeid, ummistunud bussipeatusi, liiklusolude tõttu hilinetud töötunde. Et linna normaalses seisus hoidmisega on olnud probleeme ka kärpimata eelarvega, on tänavu tõenäoline nende süvenemine, kui jäädakse praegu väljakäidud säästukava juurde.
Aga kui raha tõesti ei ole, kust seda siis tänavate tarbeks leida? Muidugi on see linnavalitsusele tõsine väljakutse, mis nõuab julgust loobuda või ajutiselt peatada mõni küll oodatud ja vajalik, aga hetkel mitte elutähtis tegu, näiteks kas või tõesti kaunilt alustatud Küüni tänava ehitus.
Loomulikult meeldib kõigile, kui linna keskväljak on puhas ja kena, aga raekojast peab ette nägema ka Ülase, Kesakanni, Ööbiku, Aasa ja Piiri tänava elanike pääsu peateedele. Ehk siis seda, et linnavalitsuse esmane ülesanne on vastutada linna – nii kesk- kui ka äärelinnas – igapäevase normaalse talitlemise eest.