Naabrid ühendavad jõud vaimupuudega laste nimel

Liina Lokko 9-aastane tütar Anni on praegu Tartus ainus raske vaimupuudega laps, kes käib tavakoolis ja saab vaatamata Downi sündroomile hästi hakkama. Foto: Sille Annuk

Vaimse puudega inimesega kohtudes muutume me tavaliselt natuke kohmetuks. Ei tea kuidas, millest või kas üldse temaga rääkida, kuidas oleks õige käituda.

MTÜ Anni Mängumaa asutaja Liina Lokko sõnul on põhjus selles, et me lihtsalt ei puutu nendega pidevalt kokku. Samal ajal kui meil on vaimupuudega inimesed kogunenud omaette rühmadeks, töötavad nad välisriikides näiteks teeninduses ja on teistega võrdväärne ühiskonna osa.

Just selleks, et vaimupuudega laste peresid ühiskonda sulandada, alustab Anni Mängumaa jaanuaris projekti «Tolerance». Seda koostöös Läti organisatsiooniga Cerbu Sprni, mis lõunanaabrite juures tegeleb erivajadustega lastega. «Probleemid puudega laste peredes on ühesugused nii siinpool piiri kui sealpool piiri,» põhjendas Lokko.

Vanemate harimine

3,7 miljoni krooni suuruse projekti partneriks on veel ka Tartu Ülikooli Kliinikum. Riia Ülikooli Kliinikumi lastekliinik ei saanud Lokko sõnul majanduslikel põhjustel ametlikult kaasa lüüa, kuid sealseid spetsialiste on siiski kaasatud.

Pooleteise aasta jooksul keskendutakse eelkõige peredele endile, väga olulisel kohal on just vanemate harimine. Lokko sõnul ei tea vanemad oma õigusi ning sageli on ka teadmised kohustustest üsna kesised.

Eesti-Läti rahastusprog-rammi toetatud projekti raames antakse välja mitu trükist. Üheks tähtsaimaks peab Lokko vaimupuudega laste vanematele mõeldud kaheaastast kalendermärkmikku selleks, et sinna üles kirjutada kõik lapsega toimuv. Selle eesmärgiks on lapse arengu kohta käiva teabe kogumine, nii ei pea järgmise spetsialisti juurde minnes hakkama meenutama, millal täpselt laps kõndima hakkas jne.

Selleks, et ühiskonnale näidata, et vaimupuudega laste pered ei erine kuigi palju teistest, antakse välja fotoalbum, kuhu koondatakse 25 Eesti ja 25 Läti pere pildid.
Kõik trükised antakse välja eesti ja läti keeles.

Ka korraldatakse laagreid, eraldi peredele, vanematele ja lastele. Laagrites, mis toimuvad nii Eestis kui ka Lätis on pooled osalejatest Eestist, pooled Lätist.

Kiirus loeb

Projektides osalevaid peresid ei valita kuidagi välja, vaid sinna pääsevad need, kes esimesena reageerivad. Korraldajad suhtlevad siiski kohalike omavalitsustega, et info toimuva kohta jõuaks võimalikult paljude peredeni.

Lokko sõnul on peamine eesmärk just see, et inimestes tekiks rohkem sallivust nende vastu, kes on teistsugused.

Projekt «Toleranc»
• vaimupuudega laste ja nende perede toetamine
• peredele ja spetsialistidele mõeldud tõhusate juhendmaterjalide väljatöötamine ja nende paremini kättesaadavaks tegemine
• vaimupuudega laste ühiskonda sulandamine
• Eesti ja Läti MTÜde ning geneetikakeskuste koostöö rajamine