Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitlus haritud noorte eest
Lembit Nei, EPMÜ teadus-prorektor (parteitu)
Ivi Tumanski, Raatuse gümnaasiumi õpetaja (Eestimaa Rahvaliit)
Iga lapsevanem soovib, et tema võsuke saaks võimalikult hea hariduse. Paraku on Tartu koolide tase väga ebaühtlane.
Tegelikult määravad juba lasteaiast saadud oskused ja teadmised selle, kas laps pääseb eliitkooli. Lisaks eliitkoolidele on meil ka eliitlasteaiad. Kerkib küsimus, miks kõik Tartu lasteaiad ei võiks olla eliitlasteaiad ja kõik Tartu koolid eliitkoolid.
Mitte kõik, aga siiski paljud probleemid tulenevad lasteaedade ja koolide ebaühtlasest ja lisaks veel mitteküllaldasest rahastamisest. On hea, kui vähest raha ei pudistata laiali, vaid korraga võetakse ette üks lasteaed või kool ja tehakse see otsast lõpuni korda.
Samas ei saa aga nõustuda sellega, et mõnes koolis või lasteaias ähvardab lagi pähe kukkuda. Meie ettepanek: lisaks suurinvesteeringutele riigi eelarvest eraldataks Tartu eelarvest igale koolile õpilase kohta 500 krooni aastas. Oleme veendunud, et nii mõnigi kool teeks saadud rahaga viie aasta jooksul imet. Sama skeemi järgi tuleks läheneda ka lasteaedadele.
Kui kõht on tühi, siis õppimine ei edene. Tartu ei ole nii vaene, et ta ei saaks oma eelarvest kinni maksta kõigi põhikooli õpilaste lõuna.
Selle ettepaneku kohta on mitmed oponendid väitnud, et jõukamad pered võiksid siiski ise oma laste koolilõuna eest tasuda. Arvame, et kõik lapsed peaksid ennast koolis tundma võrdsena.
Nüüd koolivägivallast ja tänavalastest. Valdav osa lapsevanemaid käib tööl ja lapsed jäävad pärast kooli omapead. Kui lapse aeg on sihipäraselt sisustamata, siis jääb aega lollusteks. Alternatiiv võiks olla huvialaringidest osavõtt ja sportimine. Suurem osa omapäi jäänud lastest ei lähe aga huviringi või sporditreeningule just seetõttu, et vanemate rahakott ei võimalda.
Teeme ettepaneku luua Tartu linnavalitsuse juurde sihtasutus, mis hakkaks koordineerima ja korraldama huviringide ja spordiklubide tööd ning rahastamist. Linn peaks leidma sihtasutuse käivitamiseks vajalikud ruumid ja algkapitali (piisaks umbes 200 000 kroonist).
Linn peaks tegema kõik endast sõltuva, et koolid oleksid ilusad ja hästi funktsioneerivad, sisustatud tänapäevaste vahenditega, komplekteeritud hästi motiveeritud ja tasustatud kõrgtasemel pedagoogidega, et koolide seinte vahel ei oleks vägivalda, et laste kõht oleks täis ja nende vaba aeg sisustatud. Loomulikult ei sünni see kõik päevapealt, kuid vaja on püstitada selged eesmärgid ja teha kõik nende võimalikult kiireks täitmiseks.
Mida rohkem on Tartus tugevaid koole, seda rohkem pääseb meie õpilasi kõrgkoolidesse. Ei ole saladus, et Tallinnast Tartu ülikoolidesse astunud leiavad pärast lõpetamist enamasti töökoha Tallinnas, Tartu koolide lõpetajad jäävad aga pärast ülikooli sageli kodulinna. Kui soovime, et ajud Tartust ära ei voolaks, peaksime suurt tähelepanu pöörama just meie koolide taseme tõstmisele.
Tööandjate info kohaselt on teada, et Tartus napib eelkõige tehnikaalase kõrgharidusega insenere. Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajad neelab oma rüppe Tallinna tööturg.
Ka Eesti Põllumajandusülikool valmistab ette tehnilise kõrgharidusega spetsialiste. On meeldiv tõdeda, et vähemalt pooled Tartust pärit lõpetajad jäävad tööle Tartu ettevõtetesse.
Siit tõdemus: mida rohkem Tartu noori EPMÜ tehnikaerialasid õppima asub, seda paremini on Tartu ettevõtted kindlustatud kõrgharitud tehnilise kaadriga.
Linn toetab igati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi rajamist. Ka EPMÜ vajaks oma tehniliste erialade baasi väljaarendamiseks linnalt hoopis suuremat tuge. Samuti tuleks tunduvalt tihendada ettevõtjate ja EPMÜ tehnikaerialade juhtivate õppejõudude ning linnaametnike otsekontakte.
Teeme ettepaneku luua inseneride klubi, mis võtaks enda peale Tartu tehniliste erialade uuele tasemele tõstmiseks vajalike meetmete väljatöötamise.