Muuseum näitab erakogude sürrealismi

Kunstikogujad René Kuulmann (taga) ja Mart Lepp

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kollases saalis saab alates eilsest vaadata eesti kunstnike loomingut, mis loob antiikkujundusega ruumis huvitava kontrasti.

Näitus «Ülo Sooster ja eesti sürrealism» koosneb 25 tööst, mis kõik pärinevad tallinlaste Mart Lepa ja René Kuulmanni kogudest. Soosteri maale ja graafikat on väljapanekul kümme.

«See ruum mõjub huvitavalt - tekib ajastute kontrast,» ütles Lepp. «Ajastute sürrealism,» täiendas Kuulmann.

Kunstimuuseumi direktori Inge Kuke näost oli näha, et ta tunneb uuest näitusest rõõmu.

«Mul on hea meel, et erakogude omanikud ei hoia oma töid kodus luku taga, vaid näitavad neid laiemale publikule,» ütles ta. «Näitusel on suurepäraseid töid, mida võiks kadestada iga muuseum.»

Näitused ühistöös

Lepp ja Kuulmann on korraldanud ühistöös seitse näitust Tallinnas. Kaheksanda tõid nad nüüd Tartusse.

Lepp alustas kunstikogumist 1960. aastatel. Praegu on tema kollektsioon Eesti suurim, sest selles on enam kui 20 000 maali, graafilist lehte ja joonistust.

Kuulmannil tekkis suurem kunstihuvi kümmekond aastat tagasi. Oma kogu ülelugemist pole ta tähtsaks pidanud. «Oluline on kvaliteet,» ütles Lepp. «Tema kollektsioonis on esindatud kõik eesti kunsti olulised etapid, kaasa arvatud kubism.»

Ühistegevust oma kogudest valitud tööde eksponeerimisel põhjendasid kollektsionäärid sellega, et nii saavad nad teineteist täiendada. «Mulle meeldib seegi, et René on teise põlvkonna koguja,» ütles 54-aastane Lepp.

«Mart on aktiivne ja tahab, et ka mina oma kollektsiooni näitaksin,» ütles 32-aastane Kuulmann. «Üksi ei pea ma seda meie keerulistel aegadel väga vajalikuks.»

Näitusele «Ülo Sooster ja eesti sürrealism» on nad põhiliselt Moskvas kunstnikuna tegutsenud Soosteri tööde kõrvale huvitavama tulemuse nimel üles riputanud eestimaist sürrealismi.

Et valik on subjektiivne, pole töid niisugustelt autoritelt, keda peetakse puhtakujulisteks sürrealistideks, näiteks Jüri Arrak. Seevastu on vaadata Tiit Pääsukese, Peeter Mudisti ja Olga Terri maale.

«Pääsukest, Mudistit ja Territ ei saa eriti sürrealistideks pidada, aga nende loomingus on üksikuid erakordselt põnevaid vähetuntud sürrealistlikke teoseid,» ütles Lepp. «Muuseumide kogudes neid ei ole.»

Väljapanekul on esindatud ka Soosteri põlvkonnakaaslaste Henn Roode, Valdur Ohaka, Olav Marani ja teiste töid, millest võib leida Nõukogude Eestis põlu alla sattunud kunstniku loomingu otsest mõju.

Avamiselt kartserisse

Kui Mart Lepp ja René Kuulmann olid eile oma väljapaneku pidulikult avanud, käisid nad vaatamas ülikooli kartserit. «Olen karistatud kollektsionäär,» ütles Kuulmann muigamisi.

Nõnda vihjas ta oma kohtuasjale, mis sugenes suvel 1999 kaklusest Kihnu paadikuuris. Kohtuasi jõudis lõpule tänavu juunis, tuues kollektsionäärile kaasa kolm ja pool aastat vabadusekaotust kolmeaastase katseajaga.

Kuulmann teenib oma igapäevaleiba hulgikaubandusfirma Jungent nõukogu esimehe ametikohal. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialal ning õpib praegu Tartu Ülikoolis filosoofiat ja teoloogiat.

«Kunstikogumine annab vaimule ja hingele suurema osa sellest, mis muidu jääb puudu,» ütles Kuulmann. «See on ainuvõimalik elustiil, kuhu mahuvad ka luule, hea muusika ja botaanika,» lisas Lepp, kes kuskil ametis ei käi.

Pärast näituse avamist Tartu Ülikooli kunstimuuseumis eile õhtupoolikul kiirustasid kollektsionäärid Tallinna.

Täna avavad nad Katariina käigu galeriis Domini Canes oma kollektsioonide hulgast koostatud näituse «Karl Pärsimägi 100».

Sealsel väljapanekul on ka Paul Burmani töid. «Pean öösel raamima veel mõned Burmani akvarellid,» ütles Lepp enne koduteele asumist.

Põlatud sürrealist Ülo Sooster

• Kunstnik ja raamatuillustraator Ülo Sooster (pildil, 1924-1970) on sündinud Hiiumaal, surnud Moskvas ja maetud Tallinna Metsakalmistule.

• Kunstihariduse omandas ta Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel (1943-44) ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (1945-49).

• Ta arreteeriti 1949 kui «paadunud dekadent» ja saadeti Karaganda vangilaagrisse, kust ta vabanes 1956.

• Aastast 1957 elas Sooster Moskvas, kus tema ateljee kujunes undergroundi loomeinimeste kooskäimise kohaks.

Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon