Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Vähem kui aasta eest uhiuude eramusse elama asunud Aleksander Matvejev nõuab kevadest saadik, et tema kodumaja püstitanud firma kõrvaldaks väidetava ehituspraagi, seintesse ilmunud mõrad.
Matvejev kulutas Tartu serva Ülenurme valda kodu rajamisele enda sõnul üle 1,2 miljoni krooni. Vaid veidi üle seitsme kuu kestnud ehitus lõppes mullu detsembris, juba nelja kuu pärast avastas Matvejev eramu seinas esimesed praod.
Tänaseks on Matvejev lugenud maja välisküljel vundamendis ja kiviseinas kokku kaheksa mõra. Lisaks sellele on praod ka majas sees, seintes ja lagedes: kahes toas, köögis, garaažis ja katlaruumis.
«Sööb hinge, et maksad palju raha, aga kvaliteeti ei saa,» tõdes Matvejev.
Firma jutule pääs raske
Aleksander Matvejevi majaehitusleping on sõlmitud osaühinguga Toolvärk. Krediidiinfo andmeil on OÜ Toolvärk registreeritud asukohaga Ülenurme vallas Tõrvandis.
23. septembri seisuga on aga firma registriandmeisse märgitud aadress Narva maantee 97. Infotelefonide vahendusel on võimalik teada saada ainult Toolvärgi endist telefoni Ülenurmel, kuid sellelgi vastab inimhääle asemel faksisignaal.
Matvejev selle üle ei imesta, kinnitades, et tal on olnud firmaga kontakti leidmisel ja garantiiremondi nõudmisel ühtepuhku raskusi. Kevadest saadik on ta saatnud Toolvärgile hulga kirju, suve teises pooles sai ta teada, et firma on vahetanud omanikku.
«Firma uus omanik Andrus Jallai võttis minuga 11. septembril ühendust, lubas 12. septembril vaatama tulla, aga ei tulnud,» rääkis Matvejev. «Mind paneb väga imestama, et firmat ennast ei huvita, mis ta valesti tegi.»
23. septembril käis Jallai siiski kohal, kuid tema hinnangul pole sugugi üheselt selge, et just OÜ Toolvärk peaks praod parandama ning uute lisandumise peatama.
«Kõigepealt tuleb teha ekspertiis, et selgitada, milles asi,» leidis Jallai. «Kuni ühtki ekspertiisiakti pole, ei saa me öelda, mis juhtus või kes on süüdi. /…/ Temal (Matvejevil - M.P.) käivad mingid sõbrad vaatamas, aga kui me hakkame vaidlema, peab meil olema ametlik ekspertiis.»
Jallai arvas, et eksperdid asuvad tööle järgmisel või ülejärgmisel nädalal.
Kivimüüja eitab praaki
Matvejevi maja üle vaadanud ASi Columbia-Kivi tootmisjuht Urho Veske välistas võimaluse, et vundamendi rajamisel tarvitatud betoonkivide mõranemises on süüdi kivide kehv kvaliteet.
Veske ütles, et ehitaja oleks pidanud jätma hoone seina vuugid, mis võimaldanuks erinevatel ehitusmaterjalidel vastavalt ilmastiku muutumisele paisuda või kokku tõmbuda.
Veske märkis, et betoonkivile nagu betoonile üldse on iseloomulik mahu kahanemine. Et Matvejevi kodumaja seinad on võrdlemisi pikad, ongi üsna tõenäoline, et betooni kokkutõmbumisel tekib vuukideta seinas pinge ja see lõheneb, selgitas Veske.
«Tihtipeale ei taha ehitajad vuuke lihtsalt teha,» nentis Veske. «Vaevalt, et ehitaja ei tea vuukide vajalikkust, sest betoonkive müüeski paneme ostjale seda südamele.»
Veske kinnitas, et Aleksander Matvejevi kodu laialilagunemine ei ähvarda, kuid pidas siiski võimalikuks, et praod suurenevad või neid tekib juurde, kui vuuke ei tehta seintesse tagantjärele.
«Betoon kivistub täielikult aastaid ja see tähendab pidevat mahu kahanemist,» rääkis Veske. «Kui aga vuugid kasvõi tagantjärele teha, on kindel, et seinad edasi ei mõrane.»
Matvejevi maja fassaadi katmisel kasutas ehitaja punakaspruuni tellist, mille on valmistanud Aseri tellisevabriku omanik AS Wienerberger.
Wienerbergeri turundusjuht Eduard Rõžov nimetas eramu pragunemise kohta sama põhjuse - deformatsiooni- ehk liikumisvuukide puudumine.
Rõžov välistas võimaluse, et lagunemises on süüdi kehv ehitusmaterjal. Võimalust, et maja olulisel määral edasi laguneb, pidas ta kaduvväikeseks.
«Usutavasti on sisepinged seintes lahenenud ja rohkem ei juhtu midagi,» sõnas ta. «Iseasi on see, et praod võivad halvendada maja soojapidavust ning loomulikult ei saa minna mööda maja esteetilisusest.»
Garantii kaks aastat
Planeerimis- ja ehitusseadus nimetab ehitusettevõtja kohustustena ehitamise käigu dokumenteerimist, projektikohast ehitamist, standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavate ehitusmaterjalide ja -toodete kasutamist ning kvaliteetset ehitamist.
Kasutusloa saanud ehitisele kehtib planeerimis- ja ehitusseaduse järgi vähemalt kaheaastane garantiiaeg. Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokku lepitud tähtajaks, seisab seaduses.
Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk kinnitas, et Aleksander Matvejevi garantiinõude rahuldamisele peab eelnema erapooletu ekspertiis.
Kui ekspertiis räägib ehitaja kahjuks, kuid ehitaja ei soovi maja korda teha, on tellija ainus võimalus pöörduda kohtusse, nentis Kokk.