Jõuliste jänkide mäng jõudis Emajõe äärde

Täisvarustus on Tartu ameerika jalgpalluritest olemas vaid Mario Kääral. Selga aitab seda vedada Timo Tubli. Foto: Sille Annuk

Kui paljudel jätkub tahtmist kaks korda nädalas õhtul kella kümne paiku trenni minna? Kümmekonnal Tartu entusiastil jätkub. Need mehed mängivad ameerika jalgpalli.

Jõuliste meeste mäng jõudis sel suvel Tartusse tänu Mario Käärale, kes lõi kaasa Eesti esimese ameerika jalgpalli klubi Tallinna Torm ridades. Käära tuli Tartusse magistrantuuri õppima ja foorumites suheldes selgus, et ka Taaralinnas on selle spordiala huvilisi.

«Tormiga leppisime kokku, et Tartu omad said nendega koos esimese treeningu teha ja n-ö maitse suhu,» kirjeldab Käära asjade algust.

Klubi loomisel

Edasi levis info sõpradele ja sõprade sõpradele, suheldi foorumis ning seltskond saadi kokku. Loodi ka MTÜ Tartu Sport, mis on tulevase klubi esimene alge.

Septembri paiku alustati treeningutega Raadil tulevase jalgpallipargi alal, mis kohalike elanike protesti tõttu jääb siiski rajamata. Pargi rajaja Meelis Vool oli tollal nõus sinna ka Eesti esimese ameerika jalgpalli platsi tegema. Järgmise suve treeningupaika tuleb nüüd aga otsida.

Talveks koliti Turu tänava spordihoonesse, kus põhiliselt tehakse üldfüüsilist treeningut ja mängitakse ameerika jalgpalli vägivallatuid teisendeid.

«Korvpall on isegi vägivaldsem nendest versioonidest, mis me mängime,» toonitab Käära. «Lihtsaim versioon on puutepall ehk touch-football, kus mahatõmbamise asemel tuleb puudutada vastase selga.»

Tavaline eksiarvamus on, et ameerika jalgpalli mängivad vaid suured mehed. Ala harrastajate kehakaal on tegelikult 55 kilost 155ni. «Ründaja peab olema kiire, kaitsja aga suur,» täpsustab teine Tartu «ameeriklane» Arvi Jentson.

Meeste sõnul pole ameerika jalgpalli harrastamiseks erilisi eeldusi vaja. «Kuna meie pole ka profid, võib meie meeskonda tulla igaüks alates 16. eluaastast,» määratleb Käära. 

Püsib entusiasmil

Entusiasmi meestel jätkub, paraku on häda selles, et tiimil pole veel oma treenerit. «Mina hakkasin kevadest mängima ja olin liinimängija Tormis. Mina ei oska ka kõiki treenida,» kurdab Käära. Seega, kui Tartu peal on peidus mõni ameerika jalgpalli spets, siis meeskond on olemas ja ootel.

Esialgu napib varustustki. Täiskomplekt on seni olemas vaid Kääral. Varustusse, mis maksab vähemalt 4500 krooni, kuuluvad kiiver, hambakaitsmed, õlakud, särk, kaitsmetega põlvpüksid ja kubemekaitsmed. Jalanõudena kasutatakse tavalise jalgpalli putsasid. «Lisaks topitakse endale veel igaks juhuks igasugu sidemeid ümber,» kirjeldab ta.

Tartu meeskond on Eestis teadaolevalt teine tiim Tormi kõrval, üksvahe üritati ka Viljandis ala üles upitada, ent huvi jäi väheseks. See tähendab, et Eestis esialgu võistlusi korraldada ei saa, nii näevad mehed väljundina Soome liigat.

«Kui saaksime oma jalad Soomes platsile, on üks meie suurimaid eesmärke täidetud,» ütleb Käära. Soomes on ameerika jalgpalli heal tasemel mängitud juba üheksakümnendate algusest. Soomlased on ka Euroopas kõvad tegijad.

Ameerika jalgpall Tartus

• Maaletooja Mario Käära

• Treenitakse kaks korda nädalas

• Otsitakse treenerit ja uusi meeskonnaliikmeid

• Kontakt: [e-mail]

• Foorum: www.hoone.ee/am.jalgpall/