Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel ostsid Tallinna bussi- ja trammisõitjad 16 000 sõidupiletit oma isikliku mobiiltelefoni vahendusel. Eesti esimest katsetust aitas läbi viia kuue töötajaga Tartu firma Mobi Solutions. Algusajal mängis Mobi soovijaile reklaamklippe
Kuigi ametlikult Mobil juhti pole, võtab noore, aga paljukiidetud firma nimel kõige sagedamini sõna selle turundus- ja müügipoole suunaja Rain Rannu (22).
Viimasel poolteisel aastal on Rannul tulnud Mobi tegevusest palju rääkida, sest peale sõidupiletite müügi lühisõnumite vahendusel on Mobi meeskond mõelnud välja näiteks võimaluse kasutada lühisõnumeid rahvaüritustel massiviktoriini läbiviimiseks, teinud suvalisele tahtjale lihtsaks sms-mängude korraldamise jpm.
Meeskond tekkis loosi teel
Rannu meenutab, et Mobi sai alguse rühmatööst ühes Tartu Ülikooli loengus. Seal oli koos nii informaatika-, sotsiaalteaduste kui igasugu muid tudengeid. Ülesanne: mõelda välja oma firma ja viia sellega ellu üks projekt. Rannu ise õppis tollal avalikku haldust, mille lõpetas tänavu kevadel.
Rühmadesse jagamine käis pooljuhuslikult. «Meeskond tuli kokku enam-vähem loosi teel,» nendib Rannu.
Hiljem, kui mobiilireklaamist alustanud Mobi nimi juba seoses muude ettevõtmistega üle riigi siin-seal kõlas, liitus viie üliõpilasega IT-visionäär Linnar Viik.
Kontor asub Mobil muuseas ainult kahes ruumis, mis näiteks üleeile õhtul olid kadestusväärselt korras - ei mingeid kaootilisi paberimägesid laudadel.
Rannu räägib sms-ide liikumisest nii, et põhimõtetest saab aru ka võhik.
«Mulle meeldib tehnoloogia,» nendib sotsiaalteaduste diplomiga noormees, «aga samas ei ole ma kunagi tahtnud olla inimene, kes seda ise programmeerib. Huvi on pigem kasutaja seisukohalt, mõtte elluviimine käib paljuski teiste kaudu. Oskan muid asju paremini kui koodi kirjutada.»
Rannu selgitab, et mõistab küll, mis Mobi teenuste käivitamisel toimub, kuid erinevalt firma tehnikaspetsialistidest ei saa ta aru, mispärast ja kuidas see kõik käib.
Ühesõnaga, kui Rannu juttu vahendada, on kõigil Mobi teenustel üks alus. Nad on ehitanud värava, mille kaudu hõlpsalt vahendada sõnumeid tuhandete inimeste ja ühe kindla kliendi vahel.
Näiteks tahab klient pakkuda teenust, kus ütleb inimestele raha eest, milline ilm täna tuleb. Huvilised saadavad lühinumbrile kindla tekstiga sõnumi ja saavad ilmaennustust sisaldava vastuse. Et klient ei peaks ise kõigi mobiilside operaatoritega lepinguid sõlmima, lühinumbrit registreerima jne, saab ta eelpaketi Mobilt.
Kui ilmahuviline inimene maksab ühe sõnumi eest näiteks 10 krooni, läheb viis krooni sellest kliendi taskusse, neli krooni operaatorile (kas EMT-le, Radiolinjale või Tele 2-le) ja üks Mobile.
«Mobi võiks rohkem võtta küll,» tunnistab Rannu. «Aga me loodame selle peale, et meie turg on kasvav,» selgitab ta. «Me tahame kasvada koos turuga ja ei taha turu kasvu pidurdada sellega, et ahnitseda kohe alguses endale nii palju, kui vähegi saab.»
Algas rahulikum elu
Rannu enese jaoks tähistab aga kiirelt arenevas valdkonnas töötamine mingil määral just rahuliku, kindlama elu algust, mitme tegevuse vahel rabelemise lõppu.
Kui otsida Rannu nime internetis, tuleb välja, et noormees on jõudnud välja anda mitu Tartu tudengiteatmikku (mida ta tegi ka tänavu), kuulunud MTÜ-sse, mis organiseeris kesklinna valvega rattaparklat (MTÜ töötajad lubasid ka ise rattaid valvata), olnud Eesti ÜRO Assotsiatsiooni liige, kuulunud veebikülgi tegevasse firmasse Digu jne.
Sõpradega firmat ei tee
Jutuajamisel selgub, et näiteks Digu asutajaks oli Rannu ise. «Aasta oli 2000, tulin Hollandist õppimast ja vaatasin, et peaks õige ühe firma tegema,» kirjeldab ta, saates meenutusi ilmekate žestidega.
Järgnes arupidamine, millega tegelevat firmat oleks jõukohane looma hakata. Veebilehtede alal oli väike kogemus olemas.
Kui otsus tehtud, sai selgeks, et vaja oleks kunstnikku, programmeerijat, müügiinimest jne. Vajalikud asjatundjad leidis firma looja sõprade seast - asutamise poolest erines Digu oluliselt Mobist, mille meeskond sai kokku peaaegu loosi teel.
«Digust õppisin, et sõpradega võib koos teha küll igasuguseid asju, aga sõpradega firmat teha ei ole ehk kõige parem mõte,» pajatab Rannu. «Töö- ja sõprussuhted hakkavad lihtsalt üksteist segama.»
Üksvahe nii Digus kui ka Mobis töötanud Rannu otsustaski esimesest lahkuda, põhjendades seda sammu ajanappusega. Ja et ka kool läbi sai, tegelebki ta nüüd peamiselt Mobiga, vahelduseks tennis, purjetamine ja rattasõit.
Oma elu tänini suurimaks saavutuseks nimetab Rannu just ülikooli lõpetamist. «See on minu arust vinge,» kinnitab ta. Õigel ajal õnnestus tal lõpetada tänu sellele, et esimestel õppeaastatel pühendus ta ainult koolile, nii jäi viimaseks aastaks koos lõputööga teha ainult umbes 30 ainepunkti (normaalkoormus on 40 punkti aastas).
Siiski seostub Rannu nimi ka esimeste kursuste ajast vähemalt ühe suhteliselt ulatusliku ettevõtmisega.
Nimelt tõlkis Rannu koos mõne kursusekaaslasega ära politoloogia üldkursuse kohustusliku kirjanduse - mitmesajaleheküljelise ingliskeelse õpiku. Eestikeelne lühiversioon levis internetis ja seda printisid usinalt välja terve sotsiaalteaduskonna üliõpilased.
«See tundus tol hetkel olevat võimalus kergelt läbi saada ja ühtlasi asi endale selgeks teha,» räägib Rannu. Nimelt olid loengud kell kuus õhtul, keegi ei viitsinud seal käia ja alternatiivina pidas tõlkemeeskond vajalikuks vähemalt raamat läbi töötada.
Nüüd kaalub Rannu ka magistriõppesse kandideerimist. Ta tutvustab majandusteaduskonna varsti avatavat magistriprogrammi just nimelt tema erialal - tehnoloogiajuhtimises.
Tuntus pole raha
Tartust lahkumist pole Mobi meeskond plaani võtnud, kuigi klientidega kohtumiseks tuleb keskmiselt kord nädalas Tallinna maanteed mõõta. Inimesed on Tartuga seotud, pealegi on siin rahulikum ja mõnusam töötada, põhjendab Rannu.
Noormees ise elab Tartus vanematekodus, oma eelarve hoiab aga suures osas vanemate omast lahus. Rannu jutust järeldub, et see viimane polegi nii enesestmõistetav, kui võiks arvata.
«Sageli tunneme, et saame EMTga peaaegu võrdselt meediakajastust,» arutleb Rannu, «aga nende kasum on ligi miljard tervele grupile, samas kui meie pingutame, et lõppkokkuvõttes kasumisse jõuda. Tuntus ja finantsnumbrid ei käi alati koos.»
Järgmine samm, millega Mobi kavatseb anda alust vähemalt tuntuse kasvule, on projekt nimega «Igaühe m-äri». Aega selle alguseni mõõdab Rannu juba päevadega. Tema selgituse järgi saab iga selle teenuse kasutaja panna veebist viie minutiga käima mõne sms-teenuse - näiteks infopäringutele vastamise - ja hakata selle pealt teenima.
Ja kindlasti kavatseb Tartu firma Mobi Rannu kinnitusel osaleda konkursil Tallinna m-sõidupiletitega jätkamiseks, kui linn otsustab neid ka edaspidi pakkuda.