Süvenev raviraha nappus on hakanud looma traagilisi ja absurdseid olukordi: plaanilise lõikuse ootajast saab ühtäkki nn erakorraline patsient, inimene, keda ähvardab pimedaks jäämine, pääseb aga operatsioonile 2006. aasta sügisel.
Hädaline ei saa tasuta haiglaravile loota
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu mais ütles silmaarst 76-aastasele tartlannale Ilma Kalmule, et areneva silmakae tõttu tuleb tema üht silma esimesel võimalusel opereerida. Lõikuse aeg pandi aga Kalmule kirja alles 2006. aasta novembriks.
Tänaval käies ei näe Kalm juba praegu kae tõttu seda, mis jääb kolmveerand meetri ulatuses tema jala ette. Naine on veendunud, et nelja aasta pärast, 80-aastaselt, on ta juba pime.
Järjekorra lõpp kaugeneb
Läinud reedeks oli kaelõikuste järjekord jõudnud otsaga juba 2007. aasta juunisse.
Seejuures meenutab Tartu Ülikooli kliinikumi ravikindlustuse koordinaator Virge Pall, et veel aasta eest oli järjekorras ootajaid praegusest poole vähem, operatsiooniaja sai patsient siis 2003. aasta jaanuari. Kaheteistkümne kuuga on ooteaeg pikenenud kolme ja poole aasta võrra.
Olukord on seda pentsikum, et nii ühe kaelõikuse 7482-kroonine hind kui ka 17 miljonit krooni, mida läheks tarvis, et kõik 2326 kliinikumi järjekorras kaelõikust ootavat patsienti abi saaksid, on Eesti haigekassa ligi 4,9 miljardi krooni suuruse aastaeelarve kõrval pisku.
Plaanilise ravi järjekorrad kosuvad üha. Pall nimetab, et ülikooli kliinikumis ootab plaaniliste haigetena ravilepääsu 8394 inimest, lisaks on veel 2170 hädalist endoproteesi järjekorras.
Pärast arvutiklahvidel klõbistamist teatab Pall, et kõigi nende ravimiseks kokku, kui arvestada keskmise ravijuhu maksumust ja endoproteesimise hinda, kuluks 147 miljonit krooni.
Tänavu on plaaniliste patsientide tarvis järel veel laias laastus 10 miljonit krooni, aasta algusest praeguseni on kulunud juba 54 miljonit krooni.
Kuhu see maksumaksja raha siis kaob?
Pall selgitab, et ennekõike peab kliinikum tagama erakorraliste patsientide ravi, abistama neid, kelle haigus ei luba enam nädalaid ja kuid järjekorras oodata. Plaaniliste haigete tarvis saab kulutada selle raha, mis jääb erakorraliste ravist üle.
Pall nimetab hoiatavaid arve: erakorralise töö osakaal on aastaga mulluselt ligi 60 protsendilt kasvanud 75 protsendile, seda nii raha kui patsientide hulga järgi arvestades. Selle aasta kaheksa kuuga on erakorralisi patsiente ravitud 3500 võrra rohkem kui mullu sama ajaga.
«Kui arstiabi kättesaadavus halveneb, pole siin midagi imestada,» nendib Pall.
Kurgutõbi südametõveks
Ehkki näiteks kurgumandlite operatsioonile on järjekord lühem kui silmakae lõikusele, ei saa patsiendid ka selle ooteajaga rahul olla.
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik pääses 2001. aastal mandlioperatsioonile pärast veidi enam kui aastapikkust ootamist, ent 29-aastasele tartlasele Mati Kargile öeldi tänavu juunis lõikuse ajaks 2004. aasta detsember.
«Füüsilisest isikust ettevõtjana maksan igas kvartalis sotsiaalmaksu ja tunnetan vahetult, kuidas raha riigile läheb,» märgib Kark. «Kui aga mina üks kord riigilt teenust vajan, pole seda võimalik mõistliku aja jooksul saada.»
Tartu Ülikooli kliinikumi II kardioloogia osakonna juhataja Margus Viigimaa tõdeb, et optimaalne lõikuse ooteaeg võiks olla mõnest kuust poole aastani. Kaks ja pool aastat ootamist võib põhjustada südamelihase- või neerupõletiku.
«Südamekahjustus võib kujuneda noores eas nii tõsiseks, et võib lõppeda invaliidistumise või isegi surmaga,» kinnitab Viigimaa.
Praegu on Viigimaa osakonnas ravil 36-aastane mees, kelle kroonilisest mandlipõletikust areneski südamepuudulikkus. Kuigi Viigimaa kinnitab, et paljudel inimestel ei pruugi raskeid tüsistusi tekkida ka siis, kui ta käib kogu elu mädaste mandlitega ringi, ei soovita ta kellelgi sellele lootma jääda.
«Seda on võimatu prognoosida, kes võib jääda südamehaigeks, kes mitte,» sõnab Viigimaa. «Kui haigete mandlitega inimene kaebab juba vaevusi südame juures, on temast saanud kahjuks erakorraline haige, keda tuleb viivitamatult opereerida.»
Ravimid neelavad raviraha
Virge Pall ülikooli kliinikumist on välja arvutanud, et sotsiaalmaksu laekumine haigekassa eelarvesse on tänavu esimesel poolaastal mulluse sama perioodiga võrreldes kasvanud kümnendiku võrra, kliinikumi keskmine haigusjuht on sama aja jooksul kallinenud pisut alla seitsme protsendi. Ometi järjekorrad pikenevad.
Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktor Maivi Kets selgitab, et raviteenustele jääva raha osa haigekassa eelarves väheneb üha, kasvavad aga kulutused töövõimetushüvitistele ja ravimitele.
Pall on arvutanud, et summad soodusravimite eelarvereal on ülalnimetatud ajaga suurenenud 23 protsenti.
Kets seab kahtluse alla erakorraliste haigete arvu nii suure tõusu, kui kliinikum näitab, ja selgitab, et osaliselt on see tingitud sellest, et osa ravijuhte, mis mullu liigitati plaanilisteks, on nüüd täpsemalt määratletud ja nimetatud erakorralisteks.
See käib näiteks vähiravi kohta, mis nüüd on üldjuhul nimetatud erakorraliseks, mullu aga mitte.
Samuti väidab Kets, et hiigelpikkades järjekordades on üksjagu õhku, sest kliinikum on järjekordi koostades märkinud aasta kohta vähem patsiente, kui neid seni tegelikult on lõigatud. Näiteks kaelõikuste järjekorra praegu viimased patsiendid, 2007. aasta suvesse märgitud, peaksid noa alla jõudma tegelikult juba kahe aasta pärast.
Ometi möönab ka Kets, et arstiabi kättesaadavusega pole asjad sugugi korras, järjekorrad on lubamatult pikad ja nii muutub nii mõnigi patsient plaanilist lõikust oodates paratamatult erakorraliseks.
Omaette teema on see, et Tartu piirkonnas kipub raviraha kuluma suhteliselt enam kui muudes Eesti piirkondades.
Pealegi on haigusjuhu keskmine maksumus siin enamasti suurem, sest Tartus on ainult kõrgema etapi haigla. Pealegi on kliinikumil parem varustatus diagnostikaseadmetega kui maakonnahaiglatel, mistõttu saab teha põhjalikumaid uuringuid, aga nendele kulub ka rohkem raha, räägib Kets.
See aga tähendab, et mõne haiguse puhul võib Tartu haigekassa nimekirjas olevate patsientide plaanilisele ravile pääs nihkuda uude aastasse, samal ajal kui näiteks Rakvere haigekassa patsientidele on veel raha küllaga.
Ka Virge Pall tõi näiteks just Rakvere haigekassa, sest kaheksa kuu arvestuses oldi lepingu täitmise graafikust 2,5 miljoni krooniga maas.
Ehkki kliinikum on kõigi oma lepingupartnerite ja erialade summas eelarveraha kulutamisega üsna täpselt graafikus, on mõnel erialal, eriti seal, kus kipub olema rohkem erakorralist tööd, raha niivõrd otsas, et algavad juba igasügisesed jutud plaaniliste tööde ärajätmisest või vähendamisest.
Pall märkis, et probleeme on traumatoloogias, kardiokirurgias ja lastekirurgias, tekkima hakkavad need ka onkoloogias, samuti naistekliinikus - sünnitajaid on tänavu olnud tavatult palju, 128 võrra rohkem kui mullu.
Lonkaja jääbki lonkama
Ehkki haigekassa teeb ponnistusi kulude ohjeldamiseks, möönab Kets, et järjekorrad ei kao kunagi, aga need võivad lüheneda. Meditsiinile napib tema sõnul raha ka rikastes riikides.
Raviraha puudus ja sellest tulenevad järjekorrad ajendavad abivajajaid leidlikkusele ja kütavad ka sahinaid, mida on raske tõestada.
Ülenurmel elav Eino Kalmre on kandnud juba kolm aastat endaga ühes tüütut valu paremas puusas ja oodanud puusaliigese väljavahetamist proteesi vastu.
«Mulle tundub, et need, kellel on küllalt palju tervist ja aega, et haigekassas sebimas käia, saavad varem löögile,» sõnab Kalmre. «Minu käimine pole suurem asi, eriti linnas kividel.»
Peaaegu liikumatuks muutunud puusaliiges vajab proteesiga asendamist, kuid kaks aastat tagasi Kalmret operatsiooni järjekorda pannes oskas Tartumaa haigekassa öelda vaid üht - ilmselt ei pääse mees löögile enne viie aasta möödumist.
Täna ei teagi Kalmre, millal võib õnn talle naeratada. Sügise jooksul kavatseb ta sammud taas haigekassa poole seada ja järele pärida.
Pall teab rääkida, et mitmed patsiendid on lõikusele pääsemiseks möllinud end haigekassa Tartu osakonna nimekirjast mõne sellise osakonna nimekirja, kus plaaniliseks tööks veel raha jagub.
Patsientide seas kostab ka jutte, et mõnel juhul on tohtrid plaanilise haige erakorraliseks kirjutanud, et too kiiremini ravile saaks.
Raha sukasäärest
Et haigekassal on raha üha puudu ja järjekorrad pikenevad, tuleb hädalisel kiiremini abi saamiseks püüda operatsiooniraha ise kokku saada.
2006. aastasse määratud kaelõikust ootava Ilma Kalmu sõnul pole tal usku, et ta suudaks selle ajani vastu pidada.
«Seepärast püüan leida raha tasuliseks operatsiooniks,» kostab ta. «Võibolla saavad lapsed mind aidata. Tasuta arstiabile ma igatahes lootma jääda ei saa.»
«Arstiabi kättesaadavus Tartus on läinud palju-palju halvemaks ja tundub, et läheb veelgi,» tõdeb Kalm. «Oleks kena, kui vanade inimeste tervist veidigi putitataks, mitte ei antaks mõista, et kena oleks, kui sa ära sureks - saaks jalust ära.»
Jüri Saar
Martin Pau
tartu@postimees.ee