Kirjanik ja pedagoog Jüri Parijõest, kellel eile oli 110. sünniaastapäev, jutustavad küll möödunud ajad, kuid mitte ükski mälestusmärk Tartu tänavail.
Hea kirjanik vajab paremat mälestamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Parijõgi tuli ilmale Virumaal Kunda-Malla vallas 2. septembril 1892. Sünnipaigas Liiva külas seisab majaasemel ka mälestuskivi.
Rakvere on see linn, kus Parijõgi endale nii kirjaniku kui pedagoogina nime tegi.
Aga ka Tartu on täis mälestusi mehest, kes oli suurepärane pedagoog ning «Tsemendivabriku», «Jaksuküla poiste», «Teraspoisi», imepärase ajalooõpiku «Möödunud ajad jutustavad» ja veel paljude teiste raamatute autor.
Tartlane aastast 1929
Jüri Parijõgi tuli Tartusse 1929. aastal ja õpetas esialgu poisse 3. algkoolis. See Kesk tänava maja kannab nüüd numbrit 19 ja seal surisevad ühe firma õmblusmasinad.
1931. aastal hakkas Parijõgi juhatama 4. algkooli. Kool töötas esialgu Karlova mõisa linnapoolses osas. Teises tiivas asus 11. algkool ehk abikool, mida ka ulakate poiste kooliks või koguni koertekooliks hüüti.
Jutustuse «Teraspoiss» peatükid, kus kirjeldatakse peategelast Jaani abikoolis, on ilmselgelt inspiratsiooni saanud just siit. Salme tänavas, otse pargi serval, võib restaureeritavat Karlova mõisahoonet igaüks oma silmaga vaadata.
Parijõgi elas koos perekonnaga 1931. aasta kevadest 1939. aasta sügiseni Tolstoi tänavas. See maja on praegu roheliseks värvitud ja heas korras, ainult number puudub.
Parijõe ajal oli majal number 3 ja korteril 2. Koolimehe kabineti aknad alumisel korrusel avanesid maja jõepoolsele küljele.
1939. aasta sügisel alustas 4. algkool õppetööd Narva tänavas. Juhatajale oli seal omaette maja.
Uus kodu meeldis Parijõe perele, kes haris aeda ja uskus, et jääb paigale pikemaks ajaks. Kõik läks aga teisiti, Nõukogude okupatsioon lõi kogu senise elu segamini.
Uus kord, uus amet
1940. aasta sügisel määras hariduse rahvakomissar Nigol Andresen Jüri Parijõe Tartu Õpetajate Seminari direktoriks. Amet oli Parijõele uutes poliitilistes oludes vastumeelt, ta püüdis kõrgest tööpostist loobuda, kuid see ei õnnestunud.
Narva tänavast tuli kolida seminari direktori korterisse Lai tänav 28 (praegu on maja numbrita, viimati asus seal Kesklinna kool). Seminari põhiline õppetöö toimus Pepleri tänavas, kus andis tunde ka Parijõgi.
Nii seminari hoone Pepleri tänavas kui ka 4. algkool Narva tänavas koos koolijuhataja majaga hävisid suures tulekahjus 1941.
Aga seda ei saanud Jüri Parijõgi enam kunagi teada. 1941. aasta 8. juuli õhtul viidi ta Laia tänava kodust Jaani tänavas asunud Tartu vanglasse ning mõrvati sealsamas koos saatusekaaslastega (kokku 192 inimest) 9. juuli ööl.
Olematu süü
Kui poeg Endel Parijõgi hiljem asjaomastes instantsides taotles isa rehabiliteerimist, sai ta vastuseks, et see pole võimalik, sest Jüri Parijõge pole kunagi milleski süüdi mõistetud.
Jüri Parijõe põrm puhkab Ropka-Tamme kalmistul koos teiste mõrvaohvritega.
1990. aasta märtsis avati Tartu Õpetajate Seminari (Salme 1) vestibüülis Juhan Torgi ja Jüri Parijõe bareljeef. Seminar on Parijõge meeles pidanud, kuigi ta oli seal direktor lühikest aega ega ole kunagi töötanud Salme tänava majas.
Ehk peaks Tartu linn ära märkima vähemalt mõne kultuuriloolise paiga, kus leidub veel andeka kirjaniku ja pedagoogi nähtamatuid jalajälgi ning liigub ringi kustuvaid mälestusi?
Reet Krusten
Kirjandusteadlane