Päästjad kõnnivad noateral

Lõuna-Eesti päästekeskuse Tartu päästekomandos töötavad mehed olid eile, nagu igal muulgi päeval, valmis hädasolijale iga kell appi tõttama. Kui paljud neist päästjatest ka uuel aastal oma valmisolekus nr 1 tööriided mõne sekundiga selga tõmbavad, otsustab aga päästeasutuste koha pealt praegu kasinat riigieelarvet kinnitav riigikogu. Foto: Margus Ansu

Tule- või liiklusõnnetusse sattunutele appi tõttavad päästjad ei tea, kas riigil on uuel aastal neile kõigile palgaraha. Kindel on see, et ka ridu kokku tõmmates tuleb tööd edasi teha.

«Meestel pole huumorimeel veel kadunud, kuigi kerge praegune olukord pole,» iseloomustas Lõuna-Eesti päästekeskuse 66 töötajaga Tartu päästekomandos valitsevat meeleolu komandopealik Jaano Maask.

Päästetöötajate meeleolud on äraootavad ja ärevad, tunnistas Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos.

Koondada tuleks kõikjal

Ärevuseks on põhjust: kui riigikogu kinnitab tuleva aasta riigieelarve sellisena, nagu on eelnõu, siis vähenevad päästeasutuste personalikulud märkimisväärselt. Arvestades sel aastal olnud mitut palgalangust, ei ole palkade jätkuv langetamine enam võimalik, eelarve vähendamine tähendab suure tõenäosusega koondamist.

Kui ridade kärpimisest pääsu pole, võib Lõuna-Eesti päästekeskuses töö lõpetada ka mõni komando,  kuid selle kohta lõplikke otsuseid veel pole.

Ei ole ka teada, kui palju inimesi võib koondamisteate saada, sest lõplikku kärpekava pole. «Koondada tuleb kõigil aladel töötavaid inimesi,» ütles Klaos. Musta stsenaariumi korral on Lõuna-Eesti päästekeskuses vaja koondada kõige rohkem töötajaid, sest siinne päästekeskus on Eesti suurim.

Päästekeskuse töötajate koondamine pole kerge. «Selle töö tegijaid ei ole võimalik panna tähtsuse järjekorda,» märkis Klaos. «Iga töötaja koondamisel on tagajärg. Näiteks see, et viimasel paaril aastal on tulekahjudes hukkunud märkimisväärselt vähem inimesi kui varem, on kogu päästeasutuse hea töö tulemus.»

Komandode töötajate vähenemine seab ohtu abi andmise kiiruse ja päästjate ohutuse päästetöödel.

Päästekeskuse teiste büroode töötajate koondamine tähendaks aga näiteks senisest väiksemat tuleohutusjärelevalvet, piiratumat ettevalmistumist päästeoperatsioonideks ja vähem ennetustööd.

Turvalisus kannatab

Aga mis ikkagi juhtub, kui Tartu komandos on tööl kümme töötajat vähem? Kindel on see, et päästjad sõidavad välja, vastas Klaos. Kuid tema sõnul pole sellises olukorras kindel, kas redelauto või keemiarühm jõuab õigeks ajaks.

«Koondamise korral tuleb leida lahendus, kuidas väiksema koosseisuga hakkama saada,» ütles Maask. «Inimesi hätta jätta ei saa. Mehed on siia tööle tulnud selleks, et aidata.»

Päästeasutuste eelarve vähendamine on tegelikult väga suur probleem, rõhutas Klaos. «Meie töötajate koondamine, olgu nad siis päästjad või ennetustöö tegijad, vähendab ühiskonnas turvalisust,» kinnitas ta.

Lõuna-Eesti päästekeskus
• Lõuna-Eesti päästekeskuses töötab 691 teenistujat, kellest päästeasutuste põhivaldkondades (päästetööd, tuleohutusjärelevalve, ennetustöö ja kriisireguleerimine) on ametis 641. Neist valveteenistuses töötab 553 (päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud, operatiivkorrapidajad) ja igapäevase töörežiimiga 88 (komandopealikud, järelevalveinspektorid, ennetustöötajad, koolitajad, tulekahjude menetlejad jne) töötajat.
• 50 inimest on tugivaldkondades (tehnikud, koristajad, raamatupidajad, haldusspetsialistid, personalitöötajad jne).
• Tartumaa päästeosakonna kuues päästekomandos töötab 150 ja Jõgevamaa päästeosakonna viies päästekomandos 91 inimest.
Allikas: Lõuna-Eesti päästekeskus