Eestlane sai esimeseks kavalusega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Emakeelse ülikooli avaaktus TÜ aulas 1. detsembril 1919.

FOTO: Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogu

Vastselt emakeelsena rajatud Tartu Ülikool immatrikuleeris 1919. aasta 4. oktoobril 69 üliõpilast. Neist esimeseks tudengiks võib pidada Jaan Maramaad, kelle matrikkel kandis numbrit üks.


«Oi, isa oli linna peal väga tuntud oma matrikkel number ühega, terve linn teadis seda,» kirjeldas Jaan Maramaa poeg Sulev Maramaa.



Tegelikult kandsid Mara-maad enne 1922. aasta nimemuutmist hoopis Marfeldtide nime.


Selle nime all astuski esimene tudeng emakeelse ülikooli keemiateaduskonda.



Rahvusülikooli esimese tudengi immatrikuleerimise ümber on aga palju salapära ning talupoeglikku kavalust. Tegelikult pidanuks esimese numbriga õpinguraamatu saama hoopis juudi soost noorhärra.



Sahkerdamine järjekorras


Sulev Maramaa jutustas isa meenutusi ülikooli sisseastumisavalduse andmisest, kus lisaks temale olnud avaldust andmas ka mitmeid juute.



Kui nad kõik ülikooli vastu olid võetud, käis ülikooli kuraator Peeter Põld neid isiklikult õnnitlemas ning ütles, et ta oleks võinud ka mõne juudipoisi esimeseks tudengiks panna, sest nemad andsid avalduse enne sisse, meenutas Sulev Maramaa.



Seega oli Peeter Põllu otsus see, mis just eesti noormehest rahvusülikooli esimese tudengi tegi. Tartu Ülikooli albumi II osa järgi oli rahvusülikooli esimene tudeng talurentnik, millega poeg Sulev aga üldse ei nõustu. Oma isa ütleb ta olevat eelkõige õpetaja.



Jaan Maramaa lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ning hiljem Peterburi Ajalooharrastajate Ühingu Reaalkooli 1918. aastal. Terve õpinguaja teenis Maramaa leiba Tartu kommertsgümnaasiumis keemiaõpetajana.



Õpingute kõrvalt töötamine ei tähendanud aga, et üliõpilaselu elamata oleks jäänud. Sulev Maramaa meenutuste järgi elas isa tudengipõlves hoogsat tudengielu Eesti Üliõpilaste Seltsis.



Arreteerimine


Seda, mis hinded isal matriklis olid, Sulev Maramaa ei tea, sest oma silmaga ta ajaloolist õpinguraamatut näinud pole – selle jättis ülikool endale. «Algusaastatel oli kord nii vaba, ega siis hindeid pandudki, pandi lihtsalt: arvestatud,» seletas Maramaa. Küll aga on poeg veendunud, et ilmselt vaid bene’d (B) ja sufficit bene’d (A) õpinguraamatus ei seisnud, «Cum laude ta kindlasti polnud,» arvas Sulev Maramaa.



Kuigi mitte just kiitusega ülikooli lõpetanuna jätkas Jaan Maramaa tööd nii kommertsgümnaasiumis kui ka Tartu Ülikoolis alguses orgaanilise keemia assistendina, hiljem vanemõppejõuna.



Just ta viimases ametis arreteerisid okupatsioonivõimud Jaan Maramaa 1950. aastal. Pärast 25-aastasest vanglakaristusest seitsme kandmist vabanes ta 1957. aastal. Rahvusülikooli esimene tudeng lahkus siit ilmast 1986. aastal.



Tema praegu 84-aastane poeg Sulev Maramaa on Tartu Ülikooli emeriitdotsent arstiteaduses ning peab vanaduspõlve isamajas Peedul.



Algusaastatel oli kord ülikoolis nii vaba, et hindeid ei pandudki, pandi lihtsalt: arvestatud.

Tagasi üles