Linnapea keerutab vaksaliostu teemal

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärastlõunane Jõgeva rong saabus eile Tartu jaama, kus reisijatel on pea kohal taastatud varikatus. Jaamahoonesse neil asja pole, sest remont on pooleli ja peatunud.
Pärastlõunane Jõgeva rong saabus eile Tartu jaama, kus reisijatel on pea kohal taastatud varikatus. Jaamahoonesse neil asja pole, sest remont on pooleli ja peatunud. Foto: Margus Ansu

Linnapea Urmas Kruuse valimiskampaanias välja käidud lubadus Tartu raudteevaksal kiirelt reisijate käsutusse saada toob täna linnavalitsuse ette kolm lahendusteed. Raha nende teostamiseks aga eelarve eelnõus pole.


Linnapea Urmas Kruuse viis volikogu eelmise koosseisu viimasele istungile otsuse eelnõu, millega anti linnavalitsusele ülesanne asuda hoone omanikuga läbirääkimistesse vaksali linnale omandamiseks. Kogutud teave tuleb dokumendi kohaselt volikogule anda hiljemalt täna.



Eile pärastlõunal oli Kruuse vaksaliostust kõneldes napisõnaline ning hoidus avamast ja hindamast vaksali ostu või rentimise kohta kogutud infot. Ta ütles, et kumbki lahendustee ei ole välistatud. Mis võiks olla pooleldi valmis ehitatud jaamahoone ostu hind ja kui palju võiks kuluda valmis ehitamiseks, ta ütlema ei soostunud. Avamata jäi ka rentimist puudutav analüüsiosa.



Selle asemel ütles ta, et plaanis on luua laiem komisjon, kuhu võiksid kuuluda näiteks volikogu linnavara ja rahanduskomisjoni liikmed. «Kokku on lepitud, et infot ei jagata lehe kaudu,» ütles Kruuse.



Vaksalihoone omanik Rein Kilk ütles eile, et ootab huviga, kuhu linn asja arutamisega jõuab, sest tema võimalused vaksali valmis tegemiseks on ammendunud. Ta märkis, et oluline osa selles oli asjaolul, et linn viivitas poolteist aastat ehitusloa andmisega.



Kilk kordas varemgi öeldut, et tahab jaamahoone eest 16 miljonit krooni, mis on seniste ehitustööde hind.



Jaamahoone lõpuni ehitamiseks kulub veel kuni 20 miljonit krooni, sõltuvalt sellest, kui luksusliku lahenduse kasuks otsustada.



Kilk juhtis tähelepanu, et historitsismiperioodile oli omane lopsakas kujundus – tapeedid ja kipsdekoor. «Ega ei peagi kõike korraga ja nii peenelt tegema. Aga muinsuskaitse täiesti põhjendatult ei luba seal kipsplaate ja plastmassdekoori, kuigi kaugelt vaadates ei saa keegi aru,» rääkis ta.



Tartu tuleva aasta eelarve eelnõus ei ole vaksali ostmiseks ja remontimiseks praegu ühtki rida, kuigi Kruuse on öelnud, et lahendus peab tulema järgmise aasta esimesel poolaastal.



Rahanduse abilinnapea Karin Jaanson ütles, et vaksalile raha leidmine tuleval aastal oleks keeruline, aga sõltub ka summa suurusest. Jaanson lausus eile, et temani ei ole jõudnud ülevaadet vaksali küsimuses kogutud infost. Ta märkis samas, et kõige parema tulemuse peaks andma, kui Eesti Raudtee, ettevõtja ja linn otsiksid koos sobiva lahenduse.



Linnaeelarve eelnõus ei ole ka raha jaamahoone – või tõenäolisemalt osa sellest – linnale rentimise eest tasumiseks. Rentimise miinuspooleks on nimetatud, et kuigi kulu võib olla miljon-kaks aastas, siis linn endale ikkagi midagi ei saa.



Kolmas võimalus oleks valmis ehitada uus ootepaviljon, mille hinnaks võib kujuneda kümmekond miljonit krooni, aga sellise putka ehitamise välistas Kruuse Tartu Postimehele uue ametiaja alguse puhul antud intervjuus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles