Töötu soomlane näitab internetis oma mõtteid

Sageli Tartus viibiv soomlane Markus Larkovirta ehk Larko on töötu, kuid tema päevakava tihedus annab silmad ette nii mõnegi pintsaklipslase omale - Larko toimetab internetis neljas keeles oma kodulehekülgi.

Eestis olles - ja Eestis on ta alailma - töötab Larko (44) internetikohvikutes. Tartus on veebikirjaniku meelispaigaks kohvik Virtuaal, kus ta võib tundide kaupa arvuti taga istuda, rõõmustades, et Soomega võrreldes saab siin internetti kasutada poolmuidu.

Oma Helsingi poissmehekorteris tõuseb Larko kell neli hommikul, et rahus kirjutada. Seejärel kuulab ta hommikusi uudiseid, teiste hulgas ka Vikerraadiost, ning kirjutab jälle.

Kui kell saab kaheksa, läheb Larko töötute päevakeskusse ja riputab oma loomeviljad internetti. Kodus ta seda teha ei saa, sest tema 15 aastat vana arvuti ei sobi peale teksti sisestamise suurt millekski.

Larko produktiivsus on imekspandav, ainuüksi eestikeelseid kommentaare riputab ta arvutivõrku iga päev ja teemad ulatuvad seinast seina.

Kui Larko Tartus purjuspäi pättide küüsi sattus, kirjutas ta oma üleelamistest õpetliku loo. Kui võttis Helsingis sõpradega õlut, siis sündis lugu sellestki. Ajaveebnik kommenteerib nii kuritegevuse kasvu, õiguskantsleri suhtumist valimisliitude kaotamisse kui ka Venemaa ja NATO suhteid.

Ka kogu oma isikliku elu on ta internetti üles kirjutanud.

Miks ta seda teeb, sellele ei oska Larko selget vastust anda. «Mul pole järeltulijaid ja kui ma ära kaon, siis peaks vähemalt internetti minust mingi jälg jääma,» mõtiskles ta.

Kursus andis idee

Valitsustõlgi, postiljoni, merejalaväe staabikirjutaja ja sotsiaaldemokraatliku partei funktsionääri ameteid pidanud Larkovirta karjäär veebikirjanikuna sai alguse kaks aastat tagasi, kui ta oli abiraha kaotamise hirmus sunnitud töötutele mõeldud arvutikursustele minema. Paraku oli sinna kokku saanud seltskond, kus oli nii inimesi, kes polnud arvutit kunagi näinud, kui neid, kes ennast arvuti taga üsnagi koduselt tundsid.

Viimaste hulka kuulus ka Larko, kes hakkas kursustel igavusest uurima, kuidas veebiküljele midagi üles riputada.

Arvutihuvilisena jälgis ta Eesti Televisioonist ka Peeter Marveti saadet «Tehnokratt», kus Marvet toona propageeris nn kodanikuveebi. Larko liitus serveriga kolhoos.ee ja hakkas tegema esimesi katsetusi.

«Algul kirjutasin kolmes keeles lühikesi päevikustiilis mõtteavaldusi,» meenutas Larko. «Hiljem hakkasin pikemaid vorme üles riputama.»

Serverisse kolhoos.ee pani Larko esimesena lehekülje nimega Punase Viinakuu Kolhoos, kus Joodik elik Largo kirjutas Eesti joogiasutuste arvustusi, valdavalt kiitvaid, ja ka järelehüüdeid, kui mõni joomakoht tegevuse lõpetas.

«Joodik on mu variisik, kes elab minuga ühes kehas. Kumb meist keha tegevust juhib, sõltub asjaoludest,» selgitas Larko enda ja Joodiku keerulisi suhteid.

Populaarne Eestis

Eesti keele õppis Larko ära paarikümne aasta eest, kui ta teenis elatist Rootsis ja suhtles väliseestlastega. Eesti keeles kirjutamist põhjendabki ta sooviga säilitada oma keeleoskus, samuti tahab ta sel moel võidelda inglise keele võimutsemise vastu internetivõrgus.

Ajaveebnik Larko on tüüpiline näide prohvetist, kes pole kuulus omal maal. Kuigi Larko kirjutab ja kommenteerib ka Soome ja Rootsi päevasündmusi, asub tema põhiline lugejaskond siiski Eestis.

Leheküljed Maailm Largo Järgi ja Punase Viinakuu Kolhoos on ühtekokku kogunud üle 200 000 külastuse. Esimene neist on Tehnokrati serveri üks enimvaadatud veebilehti.

Ajaveebinduse tuline propageerija Peeter Marvet kinnitas, et maailmas on aga ajaveebindus väga levinud. «Ajalehtedel on omanikud, kes nõuavad, et leht raha teeniks,» lausus Marvet. «Ajaveebnik on aga sellest kõigest prii ning kirjutab, mida tahab.»

Ka Larkot on ajaveebinduse juures võlunud eelkõige sõltumatus.

Mõni aeg tagasi avanes talle võimalus anda Euroopa Liidu rahaga välja veebilehte, kus soomlased saaksid uniooni kohta oma arvamust avaldada. Kuigi ettepanek oli rahaliselt ahvatlev, otsustas mees seda mitte kasutada.

«Mis sõltumatust saab olla, kui ma teen seda saiti ELi raha eest,» põhjendas ta. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et Larko raskustega saavutatud pikaajaline töötu staatus oleks katkenud kohe, kui ta oleks kas või ühe päeva n-ö ametlikult tööd teinud.

Praegu kavandab Larko savokeelse kodulehekülje avamist. Tegemist on soome keele murdega, millest suur osa soomlasi midagi aru ei saa ja peab seda täiesti omaette keeleks.

Arvamus

Peeter Marvet