Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Vanemuine viis pealinna sära ja sügavaid tundeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Publik tänas lillerohke lõpuaplausiga nii soliste eesotsas Eva Peróni osatäitja Maarja-Liis Ilusa (paremalt) ja Che rolli eten­­danud Vaiko Eplikuga kui ka koori ja tantsurühma ning lavastaja Georg Malviust (esiplaanil vasakul).
Publik tänas lillerohke lõpuaplausiga nii soliste eesotsas Eva Peróni osatäitja Maarja-Liis Ilusa (paremalt) ja Che rolli eten­­danud Vaiko Eplikuga kui ka koori ja tantsurühma ning lavastaja Georg Malviust (esiplaanil vasakul). Foto: Mihkel Maripuu

Muusikalis Eva Peró­­nist leidub kütkestavaid rütme ja kauneid viise, mis heas lavastuses tekitavad laias valikus tundeid. Solarises esietendunud Vanemuise «Evita» kutsus esile naeratusi, pisaraid ja muidki tundeväljendusi.


Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice´i muusikal argentiinlaste omaaegsest ebajumalannast Eva Perónist ehk Evitast on kord juba Vanemuisel vaatajate ette toodud. Suvel 2002 vabaõhuetendusena Tartu raeplatsil. Lavastaja oli Tiit Ojasoo, nimiosas Siiri Sisask.

Reedel Solarises esimest korda vaatajate ette tulnud «Evita» ning seitsme aasta tagune «Evita» on kaks täiesti erinevat asja, nagu märkis Vanemuise juht ja ühtlasi nii toonase kui ka seekordse lavastuse produtsent Paavo Nõgene.

Georg Malviuse lavastus toob esile Eva Peróni (Maarja-Liis Ilus) ja Juan Peróni (Marko Matvere) armastuse. Eriti kaunis on kirglik stseen, kus pea-osalistele sekundeerivad tangoga balletisolistid Rita Dolgihh ja Jonathan Ammerlaan.

Kaunis Evita armastas ka oma rahvast ning suutis rahvagi ennast armastama panna, nagu on lavastuses meeldejäävalt välja mängitud.

Pisara toob silmanurka Evita heategevuslik külaskäik lastehaiglasse, kus talle esitab oma palve karguga poiss (esi-etendusel 10-aastane Karl Aleksander Sirp).

Väga palju tuleb «Evitas» laval olla Che osas Vaiko Eplikul, kes ei ole pelgalt sündmuste ümberjutustaja, vaid suudab kehastuda mässumeelseks opositsionääriks.

Lavastuse muusikajuhi Tarmo Leinatamme dirigeeritud orkester koos bändiga oli esi-etenduses laitmatu. Solarisesse ehitatud kontserdimaja saali akustika aitas kaasa, nii et oma 140 hooaja jooksul esimese esietenduse pealinnas teinud Vanemuise lavastusest kandus kõik kenasti ka tagumistesse ridadesse ja mõlemale rõdule.

Arvamus

Edgar Savisaar
Tallinna linnapea:
Ega see ei olnudki ammu, kui Postimees kolis Tallinna, nii et eks nüüd Vanemuine tuleb järele, ja me oleme väga uhked selle üle. Seda enam, et aja jooksul me oleme Vanemuisesse andnud parima, mis meil on anda, alates Tarmo Leinatammest ja lõpetades Georg Malviusega.

Aga nali naljaks. Mina olen näinud «Evitat» ka Tartu raeplatsil. Praegune lavastus läks rohkem hinge. Võibolla ka tänu akustikale, sest vabaõhuetendusel ei pääse muusika nii hästi esile. Ja muidugi Maarja-Liis Ilus – ta on palju õppinud ja on minu arvates selles lavastuses tõeline pärl.

Nii et ma julgeksin öelda, et täna nähtud «Evita» oli Tallinnas viimase 140 aasta üks paremaid esietendusi.

Urmas Kruuse
Tartu linnapea:
Ma ei olnud selles saalis varem käinud ja natuke kartsin, aga nüüd võin ütelda, et lavastus kõlas siin väga hästi.

Vanemuise ajaloos esimest korda lavastuse esietendamine Tallinnas on aja märk. See näitab ühelt poolt avatust ja seda, et me tartlastena ei taha hoida oma kultuuri ainult endale. Ja mul on ääretult hea meel, kui tallinlased võtavad Vanemuise hästi vastu.

Etenduses meeldis mulle lavakujundus. Mind üllatasid positiivselt ka Maarja-Liis Ilus ja Vaiko Eplik. Minu kujutelmas oli Evita hästi jõuline kuju, aga Marja-Liis on olemuselt armas ja õrn. Alguses ootasin jõulisust, aga etenduse lõpu poole hakkas mulle meeldima just Evita õrnus.

Tagasi üles