Ahhaa sai esimese eksponaadi

Kerakujulise planetaariumi ehitamiseks tehtud proovitükk jõudis reedel esimese eksponaadina uude Ahhaa teaduskeskusesse sümboliseerima maja ehituslugu. Keskus peaks uksed avama 2011. aasta mais.

FOTO: Sille Annuk

«Kaarel, aja kõik vennad sealt alt ära! Ruttu, ruttu!» hõikab võimsal häälel valge ehituskiivriga mees. Töölised siblivad kui sipelgad seina äärde ja teevad ruumi kraana trossi otsas kõikuvale planetaariumi tükile.


Seesama reedel Pärnust Tartusse jõudnud planetaariumi osa on uue ja uhke Ahhaa teaduskeskuse esimene eksponaat, mis pooleli olevatest ehitustöödest hoolimata majas oma esialgse koha leidis.

Kerakujulise tähevaatlusruumi ehitamiseks tehtud katsetuste käigus valminud proovitükk jääb edaspidi sümboliseerima maja ehituslugu.

«Vähemalt üks eksponaat on nüüd olemas,» viskas Ahhaa teaduskeskuse juht Tiiu Sild nalja, et ka musta stsenaariumi korral ei jää teadusmaja tühjaks.

Tegelikult musta stsenaariumi karta pole vaja, sest maja seinad kerkivad hoogsalt, väljapanekute ideid on varnast võtta ning rahastamisskeemidki on Silla kinnitusel paigas.

Välisilme aastapäevaks


1. juunil alanud ehitustööd on jõudnud nii kaugele, et betoonist on valmis valatud keldrikorrus, kus asuvad parkla ning abi- ja laoruumid. Suuremalt jaolt on püsti esimese korruse seinad ning töö käib teise korruse seinte kallal.

«Oleme igati graafikus,» ütles Ahhaa keskuse ehitaja firma Nordecon Ehituse objektijuht Anno Veider.

Paari nädala pärast on Veideri sõnul saanud välissein juurde veel mummulise mustriga seinapaneele, teise korruse katust on juurde ehitatud ja tehtud hulk väiksemaid töid, mis esmapilgul ehk silma ei hakkagi.

Kuu aja jooksul jõuavad töömehed ka katuse kuplikujulise osa liimpuidust kandekaarte paigaldamiseni. 

«Vabariigi aastapäevaks tahaksime maja väliskujus kõik peale planetaariumi enam-vähem valmis saada,» märkis Veider, kelle hinnangul on Ahhaa üks põnevamaid maju, mis Eestis ehitatud.

«Mina ei tea, et Eestis oleks ühtegi kerakujulist ruumi tehtud, ning ka kõik need kaared ja kuplid teevad maja väga omanäoliseks,» kiitis ta.

Maakerast 5B kinoni


Ehitustöödega samaaegselt käib Ahhaa juhi Silla kinnitusel usin teadusmaja väljapanekute kavandamine. Praegu on teada, et külastajad saavad teaduskeskuses näiteks liftiga läbi maakera sõita, vaadata kerakujulises planetaariumis tähti justkui kosmosest, kukutada end tooliga alla 9-meetrise tigutorni mudeli tipust, vaadata seitsmemeetriste kurikatega bowlingumängu ja sõita lae all mööda trossi jalgrattaga. 

Rabavalt põnevat kogemust pakub Silla kinnitusel ka 5B kino, mis saab olema samm edasi 4D kinost.

«Viime inimesed nii filmi sisse kui üldse võimalik,» lubas Sild.

Kõigi teaduskeskuse eksponaatide eesmärgiks on Silla sõnul tutvustada teadust ja loodusseadusi ning toetada külastajate avastamishuvi. Laiem siht võiks Silla selgitusel olla lastes ja noortes teaduse vastu suurema huvi äratamine, et Eestis oleks rohkem teadlasi ja insenere.

Silla sõnul nii eestlaste kui naaberriikidest külastajate hulgas tõeliseks tõmbenumbriks kujuneda tõotava teaduskeskuse ehitus, sisustus ja väljapanekud lähevad maksma 239 miljonit krooni.

Rahast 2/3 tuleb riigilt (sealhulgas eurorahad, mida riik vahendab) ja 1/3 Tartu linnalt.
Maja saab plaanide järgi valmis järgmise aasta lõpuks ning külastajatele avab Ahhaa teaduskeskus uksed 2011. aasta mais.

Ahhaa
• Teaduskeskuse ehitamise mõte sai alguse 2002. aastal.
• Ahhaa 10 000 ruutmeetrile tuleb 2 püsinäituse saali ja 1 rändnäituse saal, kohvik, konverentsiruum, kerakujuline planetaarium ja väike tigutorn.
• Aastas ootab keskus vähe­­malt 100 000 külastajat.

Tagasi üles