Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe ärikeskuse viiendal korrusel sai nädala vältel uudistada 15 kooli käsitöö- ja tööõpetuse tunnis valmistatut.
Pildil imetlevad kommertsgümnaasiumi laste õmmeldud hiiglaslikke palle (paremalt) Miina Härma gümnaasiumi käsitööõpetaja ja ainesektsiooni juht Marje Peedisson, Veeriku kooli 8. klassi õpilane Kätre Haar ja Forseliuse gümnaasiumi käsitööõpetaja Merle Randla.
«Ülelinnalise näituse traditsioon püsib tööõpetuse ja käsitööõpetajate initsiatiivil,» tõdes Peedisson. Napist projektirahast peab jätkuma nii ülelinnalise näituse korraldamiseks kui ka kaasalöömiseks üle-eestilisel üritusel.
Väljapanekute mitmekesisus peegeldab õpetajate teotahet ja aktiivsust, nentisid pedagoogid. Materiaal-tehniline baas - õmblusmasinad, puidu- ja metallitööpingid jms - on nii mõneski koolis kehvavõitu.
Ometi rõõmustas väljapanek silma maitsekate kudumite, kleitide-kostüümide, vaipade, riiulite, lillepostamentide, vitraaþide ja muu põnevaga. Noormehed on valmistanud metallist käevõrusid ja isegi narmasvaipu, tüdrukud omakorda on kätt proovinud puutööga.
Näitusel oli esindatud ka erivajadustega laste ja vene koolide õpilaste looming, näiteks Pushkini gümnaasiumi õpilaste õmmeldud uhked tualetid Pushkini ajastust.
«Nii mõnedki kaunid rõivad ei ole siin näitusel seetõttu, et lapsed kannavad neid,» tõdes Peedisson. (TPM)