Ärevus ähvardatud koolis püsib

Politseilintidega piiratud koolimajad on jõudnud ka meie linnapilti, pildil Tartu kommertsgümnaasium kolmapäeval. Foto: Margus Ansu

Terve kolmapäeva Tartu kommertsgümnaasiumi hirmul hoidnud relvaähvardaja külvas kooliperes nõutust, mis püsis eilegi. Keegi ei aima motiivi, mis võis 18-aastase noormehe sõgedale teole tõugata.

Kommertsgümnaasiumi direktori Priit Hänni sõnul helistas paar lapsevanemat eile hommikul kooli, teatades, et jätavad oma lapse neljapäevaks koju, kuigi arvataval ähvardajal   pani politsei kolmapäeva õhtul käed raudu.

Muidu paistis neljapäev gümnaasiumis oma argist rada veerevat. Kui välja arvata tõik, et koridorides ühest klassist teise jalutanud õpilaste peamine omavaheline jututeema oli teisipäeval internetis levinud tulistamisähvardus ning kooli sulgemine kolmapäevaks.

«Loomulikult arutavad õpilased sel teemal veel päevi,» ennustas Hänni. «Aga kõigile on kindlasti väga suur kergendus, et tõenäoline ähvardaja pole enam vabaduses.»

Mõistetamatu viha

Kommertsgümnaasiumi 10. klassi õpilane Mark Muhhin tunnistas, et teisipäeval, mil kumu internetis levinud ingliskeelsest ähvarduskirjast tema ja klassikaaslasteni jõudis, peeti sõnumit lihtsalt lolliks naljaks.

Tõsiselt hakati asja võtma kolmapäeva varahommikul, kui õpilaste taskutelefonidesse saabusid klassijuhatajate SMS-sõnumid, et ähvarduse tõttu jääb kool ära.

«Alles siis, kui prokuratuur teatas, et ähvardaja pole seotud meie kooliga, hakkas tunduma, et see on bluff. Et tegelikku seost tal meie kümnendate klassidega pole,» kõneles Muhhin.

Kommertsgümnaasiumi õpilasomavalitsuse juht, 11. klassi õpilane K.A ütles, et kooli üldiselt rahumeelse ja sõbraliku õhkkonna taustal on tal raske kujutleda kedagi kavandamas oma kaasõpilaste vigastamist või tapmist.

«Ma ei suuda üldse ette kujutada, kui halvad peavad olema inimesed selle inimese ümber, et temas tekiks selline viha,» tunnistas K.A.

Nii K.A, Muhhin kui abiturient Annika Jurs kinnitasid, et gümnaasiumiklassides on kiusamine täiesti võõras teema. Sõbralikku norimist tulevat ikka ette, aga see ei kasva kunagi vägivallaks, ammugi kellelegi kambaka tegemiseks.

«Võib-olla põhikooliastmes on kiusamist rohkem, sest inimesed on nooremad ega mõtle tihti, mida ütlevad,» arvas Jurs, «aga ma ei tea, kas see saaks sealgi kasvada vägivaldse kättemaksuni. Ma ei suutnud kujutleda meie õpilastest mitte kedagi, kes oleks selliseks asjaks võimeline.»

Tartu kommertsgümnaasiumi psühholoog Marianne Juhanson tõdes, et aeg-ajalt tuleb tal ette vestlusi põhikooliõpilastega, keda on koolis kiusatud ning kes on teisi kiusanud. Harilikult lahenevat need ühise arutlemisega, millest vastasseis tekkis ja kuidas selle kordumist ära hoida.

Juhansoni kinnitusel kuuleb ta vahel tõepoolest mõne kiusamisohvri suust lubadusi ülekohtu eest kätte maksta.

«Aga see on tavaliselt hetkeemotsioon, mis üle läheb,» märkis Juhanson.
Kommertsgümnaasiumi direktori Priit Hänni sõnutsi jõuavad õpilastevahelised tülid tema kabinetti haruharva.

«Siis peab olema kellelgi kulm rulli löödud ja siis on haaratud juba suurem hulk rahvast, kaasa arvatud kodud,» selgitas Hänni. «Selliseid juhtumeid on olnud, aga ei saa öelda, et need tõuseks esile või oleks nendega pidev probleem.»

Ärevus koolis püsib

Priit Hänni hinnangul pole võimatu, et kommertsgümnaasiumi elus tuleb äsjase tulistamisähvarduse tõttu mingeid muudatusi turvalisuse lisamiseks.

Samas avaldas ta lootust, et koolid ei hakka muutuma Ameerika moodi turvatara ja metalliotsijaga asutusteks, kus õpilased-õpetajad tunneksid end nagu vanglas.

Hänni arvates võiks kooli šokeerinud juhtum panna üldsust turvalisusele laiemalt mõtlema. Ta tõi näiteks paari päeva taguse juhtumi, kus kurikaga mees ründas Tallinnas Snelli tiigi juures kahte naist, kellest üks saadud vigastustesse suri.

«Ainult koolivägivallast rääkimine viib meid ummikusse,» leidis Hänni. «Meil võib olla koolimajas valve, aga tänaval on meie õpilased hullude ees ikkagi kaitsetud.»
K.A usub, et kommertsgümnaasiumi õpilased ei rahune täielikult enne, kui prokuratuur avalikustab ähvardaja tegutsemise ajendi.

«Loomulikult tahavad kõik teada, kes see on ja kuidas ta on või oli meie kooliga seotud,» nentis K.A.

«Kuni me pole päris kindlad, kas kinnipeetud mees on ikka see õige süüdlane ja kas me oleme ohuta, püsib ikka mingi ärevus õhus,» lisas Annika Jurs. «Meie klassis ei arutata eriti, mis oleks võinud juhtuda, vaid püütakse mõista, mis inimene see on, kes on võimeline niimoodi tegema. Mis oli tema motiiv, mida ta tahtis sellega öelda?»

Motiiv mõtisklusteks

Psühholoog Marianne Juhansoni arvates võib õõvas-tavast ähvardamisloost koolile ka kasu olla, sest paneb ilmselt õpilasi rohkem maailma asjade üle mõtlema, neist aru saama ning kaasõpilastesse hoolivamalt suhtuma.

«Minul on lootus, et meie inimesed, ja ma ei pea silmas ainult koolilapsi, mõtleksid enne, kui mingeid sõnu pilluvad, nende sõnade tähendusele,» lausus Hänni. «Vihapurskes või naljana öeldud «ma löön su  maha» kõlab pärast selliseid sündmusi teistmoodi.»

Eilne päev kommertsgümnaasiumis lõppes lapsevanemaile korraldatud infokoosolekuga, kuhu oli esinema kutsutud prokurör Marge Püss.