Jaotusvõrk teeb tuult tarbija rahakotis

Foto: TPM

Räägitakse Eesti Energia börsile viimisest ja elektrituru avamisest. Jää elektrituru avamiseks on ha­kanud sulama, kuid tegemata töid on veel liialt palju. Nüüd nõuab Eesti Energia juhtkond raha juba ammu teada, kuid tänaseni tegemata jäetud tööde kiireks tegemiseks.

Nii oli teada, et taatlemata elektriarvestite väljavahetamiseta ja kauglugemissüsteemide projekti ellu viimata ei saa elektri vabaturule minekust juttugi olla.

Elekter on kaup ja müüdava elektrikoguse mõõtmiseks on lubatud kasutada vaid kontrollitud elektriarvesteid. Elektriarvestite näitude järgi toimub ju elektrihinna kujundamine, kadude arvestus, elektrimüüja ja ostja arveldus.

Avatud elektriturul annab kauglugemissüsteem tarbijale võimaluse müüjat valida. Mõõtesüsteemiga seotud tasud on arvestatud elektri ja võrguteenuse hinna sisse ning selle eest ei peaks klient täiendavalt maksma.

Seda on tõdenud ka konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja tarbija huve kaitstes kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ent tegelikkuses see nii ei ole.

Jaotusvõrk on ära kasutanud konkurentsiameti leebust ja jätnud aegunud taatlemistähtajaga arvestid välja vahetamata. Samuti on konkurentsiamet kooskõlastanud jaotusvõrgu teenustasude hinnad, mis sisaldavad varjatult mõõtesüsteemi tasusid.

Need ei peaks olema elektrihinna sees, kuid kodukliendi hinnapaketid kodu 3, kodu 4 ja küttepakett sisaldavad ka mõõtesüsteemi tasu 24.66 krooni kuus.

Kui elektriarvestite taatlemisperiood on 16 aastat, siis maksab klient selle aja jooksul arvesti eest jaotusvõrgule 4800 krooni. Praktiliselt on see renditasu, kuigi arvesti hind peaks olema elektrihinna sees.

Näiteks on OÜ Jaotusvõrgu teenustöö kalkulatsiooni põhjal kolmefaasilise arvesti maksumus 599 krooni – seega maksab klient arvesti taatlemisperioodil kaheksakordselt kinni. See on tõesti hea äri, sest loob tingimused vanu arvesteid mitte taadelda ja kui pinda käiakse, siis juba nende asemele uued taadeldud arvestid paigaldada.

Jaotusvõrgul on võimalus pista käsi kliendi rahakotti mitmeti, sest klient ei tea, kas võetud tasud on õiglased või mitte.

Näiteks võetakse liitujalt arvesti paigaldamise eest veel 300 krooni, programmkella paigaldamise ja programmeerimise eest 200 krooni, vana arvesti demontaaži ja lattu viimise eest 500 krooni, mis teeb koos käibemaksuga 1919 krooni.

Praegu on teenuste hinnad kõkjal langenud, kuid jaotusvõrk tõstis alates 1. augustist lisateenuste hinda. Näiteks tuleb kliendil nüüd tasuda tarbimiskoha sisselülitamise eest mõõtepunktis 24 tunni jooksul pärast võla tasumist 2220.67 krooni.

Kuna Eesti Energia on teenustööde hinnad kõrgeks puhunud ja elektriarvestite ning mõõtesüsteemide tasustamisega ebaseaduslikult veel lisa teeninud, siis pole ime, et arveldusarvestite taatlemisega ja liinide remondiga ei olegi vajadust intensiivselt tegelda. Konkurentsiamet peab küll kontrollima jaotusvõrgu tegevust, kuid paistab, et ei ole seda suutnud.

Elektri kui kauba ja teenuste hinna kujundamine on olnud puudulik ja ainult jaotusvõrgu huve arvestav.

Liitumiste ja vanade liinide korrastamise tähtaegu venitatakse nagu kummipaela, sageli ei jõua tarbija lubadusi ära oodata ja loobub oma ettevõtluse arendamisest. Vilets elektrivarustus sunnib nii mõnelgi inimesel maal elamise lõpetama ja linna kolima.

Sageli ühendatakse liituja korras elektripaigaldis tehniliselt nõuetele mittevastava elektriliini toitele. See kehtib eriti nn vanade elektriliinide puhul. Seega saab klient liitumisel järjekordselt petta.

Üüratult kõrged ja segadust tekitavad liitumistasud, kõrged elektriteenuste hinnad ning segased elektritariifid pidurdavad majanduse arengut.

Suur kokkuhoiu hullus on viinud selleni, et elektri tarbimine oli septembris 13 protsenti väiksem kui eelmisel aastal.

See on tekitanud suure tühimiku nii riigi kui ka Eesti Energia rahakotti. Tarbija loodab, et peatselt saabub aeg , kus elektri müüja koputab kliendi uksele ja pakub elektrit kui kaupa soodustingimustel ilma mõõtetasuta ja sundkorras arvele lisatud kalli rohelise elektrita.