Eeselmeeter mõõdab oma sabaga ilma

Kus on Tartu ilma algus ja lõpp? Teadagi Tõraveres, kus kõiksugu peened instrumendid registreerivad väikseimagi tuulepalli ja mõõdavad filigraanse täpsusega vihmamillimeetreid.

Lisaks ülikeerukale aparatuurile aitab Tartu meteorolooge ka üks isevärki mõõteriist - burromeeter (hisp.

burro

- eesel).

Tundmatu taiduri loodud eeslikujulist mõõteriista tuntakse anglosaksi maades juba sadakond aastat. Teadaolevalt on Tartu ilmajaam Tõraveres aga ainus meteoroloogiaasutus, kus burromeeter seisab võrdsena teiste «meetrite» kõrval.

Tartu ilmajaama juhataja Ain Kallis hindab burromeetrit eelkõige lihtsate ja loogiliste tööprintsiipide tõttu. Eeselmeetri tähtsaim osa on mõistagi saba, mis annab indikaatorina märku valitsevatest ilmaoludest.

Laupäeval, 23. märtsil tähistab Tõravere burro koos ilmateadlastega rahvusvahelist meteoroloogide päeva.

Burromeeter

Materjal

1. Kaseteivas.

2. Vineer.

3. Köiejupp.

4. Neli puupulka.

5. Naelad.

Konstruktsioon

• Kasepuust teivas lüüakse 71 cm sügavuselt maa sisse nii, et maapealse osa pikkuseks jääks 151 cm. Teiba ülemise otsa külge lüüakse naeltega neli puupulka, mille külge omakorda kinnitatakse vineerist eesel.

• Eesli kõrvad peavad asetsema teiba ülemisest otsast 59,5 cm kaugusel.

• Eesli tagumise otsa külge seotakse köiejupp.

• Kui eesli saba on märg ja selle otsast tilgub, siis sajab vihma. Kui saba liigub, on tuuline ilm. Kui saba ei liigu, tuult pole. Kui saba heidab varju, paistab päike. Kui saba on härmas, on pakane. Kui saba pole näha, on udu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles