Peipsi röövkalad levitavad laiussi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Asjatundjate hinnangul on vähemalt pooled Eesti järvedes elutsevatest röövkaladest nakatunud laiusstõppe. Möödunud aastal tuvastati Eestis laiusstõbi 241 inimesel, kellest sadakond elas Peipsi ääres.

Kui Meelis Luht pühapäeva õhtupoolikul poja kalale viis ja nad Lahepera järve Peipsiga ühendavast jõekesest kümmekond särge välja tõmbasid, oli mõlema rõõm esialgu suur. Isa sai pojale õngitsemist õpetada, poeg tundis end sel õhtupoolikul ehtsa kalamehena.

Kalade puhastamine on teadagi meeste töö. Nii lõikasidki isa-poega kaladel kõhud lõhki - avanenud vaatepilt oli tülgastav.

«Ma ei ole elus sellist asja näinud,» rääkis Luht. «Suured pikad ussid suisa rippusid kalade kõhust välja.»

Luht ütles, et suurimad parasiidid olid kaladest palju pikemad. «Olin küll kuulnud, et Peipsi kaladel võivad olla ussid, aga ei osanud ette kujutada, et asi on nii hull,» sõnas ta.

«Peipsi kalurid kuivatavad särgesid, varsti hakatakse turu kalahallis värsket kala müüma - on ju särjepüügiaeg,» hoiatas Luht.

Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi vanemteadur-konsulent kalakasvatuse ja kalade tervishoiu küsimuses Jüri Kasesalu ütles, et kalade kõhuõõnes elab ainsa parasiidina mitmekümne sentimeetri pikkune paeluss - linnuroni -, mis pole inimesele ohtlik.

«Kala kõhuõõnes midagi muud olla ei saa,» kinnitas Kasesalu. «Küll on inimesele väga ohtlik harilik laiuss, aga teda palja silmaga hästi ei näe.»

Röövkalad kannavad usse

Kasesalu sõnul on vähemalt pooled Võrtsjärve ja Peipsi röövkalad nakatunud laiussi noorvormiga.

«Laiussi noorvorm on määrdunudkreemja värvusega, natuke kortsus parasiit,» ütles Kasesalu. «Laiuss tungib läbi haugi, ahvena, siia või lutsu mao seina kõhuõõnde ja kinnitub kõhukelmele, niisale või marjale. Hiljem tungib uss kala lihastesse.»

Kasesalu andmetel oli 1950. aastatel 90% Peipsi haugidel ja lutsudel laiussid, tänaseks on nakatunud kalade protsent vähenenud ligi poole võrra.

«Laiusstõppe nakatumine suurenes plahvatuslikult kogu maailmas, kui kasutusele võeti vesiklosetid,» märkis Kasesalu.

«Just inimene on kõige suurem laiusside levitaja, sest selle parasiidi areng jätkub, kui tema munad sattuvad vette. Laiussi munade vaheperemehed on aerjalgsed vähid. Väiksemad kalad söövad vähke ja suuremad kalad neelavad omakorda väiksemaid. Lõpuks langeb nakatunud röövkala inimese saagiks,» rääkis ta.

Kasesalu sõnul saavad kalurid kõige sagedamini nakkuse kalamarjast.

«Näiteks siia mari on kalurite maius, seda võetakse sakummiks toorelt soola ja pipraga otse järvel,» rääkis Kasesalu. «Peipsi-äärsel rahval on komme süüa ka haugi marja. Soola, pipra ja sibulaga töötlemine aga laiusse ei hävita.»

Kasesalu sõnul aitab laiusside vastu kala sügavkülmutamine või hoolikas küpsetamine. «Kui küpsetate kala pannil, siis tuleb pann kindlasti kaanega katta,» sõnas Kasesalu. «Praeahjus hävib laiuss aga igal juhul.»

Toores kala on ohtlik

Tartu tervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna vaneminspektor Sirje Plank ütles, et möödunud aastal nakatus Eestis laiusstõppe 241 inimest, neist 111 elas Tartus ja Tartumaal.

«Kalad on ainukesed selle tõve inimestele edasiandjad,» rääkis Plank.

Laiusstõve kahtlusega tuleb tingimata pöörduda arsti poole. Haiguse sümptomid on väsimus, nõrkus, isutus, seedehäired, kõhu- ja peavalu ning erutuvus.

«Lisaks põhjustavad laiussid kehvveresuse teket,» ütles Plank. «Kui nakatunud kalad on termiliselt puudulikult töödeldud, siis nakatub ka neid söönud inimene.»

Planki sõnul hävitab laiussi vageltangud ühtviisi edukalt nii kõrge kuumus kui ka piisavalt madalad külmakraadid.

«Kui hoida kala enne toiduks tarvitamist kaks ööpäeva miinus18-kraadises sügavkülmikus, siis vageltangud hävivad,» sõnas Plank.

Suurem osa möödunud aastal Tartumaal laiusstõppe haigestunud 111 inimesest oli pärit Kallaste, Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vallast.

«Peipsi kandi inimestele ei meeldi üleküpsetatud kala,» nentis Plank. «Nad söövad meeleldi suitsukala, kalamarja ja kuivatatud kala, need aga on termiliselt ebapiisavalt töödeldud.»

Kasesalu sõnul nimetavad asjatundjad laiusstõbe sotsiaalseks parasitoosiks ja võrdlevad seda sotsiaalse nakkushaiguse tuberkuloosiga.

«Kui ostate turult suure, Peipsi järvest püütud haugi ja sööte seda pooltoorelt, siis võin suure tõenäosusega lubada, et saate sellest laiussi,» kinnitas Kasesalu. «Samuti ei tohi järele anda kiusatusele süüa soola, pipra ja sibulaga maitsestatud toorest haugimarja.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles