Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Kodumasinate eluea pikendamiseks mõeldud veefiltrid võivad muuta kraanivee joogiks kõlbmatuks, isegi joojale kahjulikuks, väitis ASi Tartu Veevärk laborijuhataja Jüri Haller.
OY Callidus AB veepehmendus- ja rauaeraldusfiltreid tutvustaval infopäeval käinud Haller pani imeks, et osalejaile püüti jätta muljet, nagu ei kõlbaks Tartu kraanivesi ilma lisapuhastamiseta ei pesupesemiseks ega joogiks.
«Infopäeval inimestele antud kommentaarid olid üksteisega sarnased ega olenenud eriti veeanalüüside tulemustest,» rääkis Haller. «Veepehmendus- või rauaeraldusfilter soovitati kasutusele võtta ka siis, kui vesi on heade või väga heade joogivee näitajatega.»
Firma vaidleb vastu
Haller selgitas, et kui veepehmendusseadme abil asendada inimorganismile vajalikud mineraalained naatriumkloriidiga, ei kõlba vesi enam juua.
«Vett tarbivale kodutehnikale on muidugi vesi seda parem, mida vähem seal on lisandeid - soolasid,» arutles Haller. «Paraku ei kehti see reegel inimese kohta. Sooladest puhastatud joogivesi on maitsetu ja inimesele pigem kahjulik.»
Vee filtreerimise tulemusel ei saa inimene enam kätte vajalikke mineraalaineid nagu kaltsium, kaalium, raud, fluor jne, loetles Haller. «Sooladeta vesi lahustab ja viib organismist välja ka mitmeid inimesele vajalikke aineid,» rääkis ta.
Firma Callidus veefiltrite maaletooja OÜ Callefiks müügijuhi Tarmo Veski hinnangul on filtreeritud ja filtreerimata vee põhiline vahe kaltsiumisisaldus.
Kaltsiumi saamiseks on aga Veski hinnangul märksa mõistlikum juua hoopis piima, kus leidub kaltsiumi mitu korda enam kui kraanivees.
Veski tõdes, et filter nurjab vees leiduvate mineraalide jõudmise inimese organismi. Samas märkis ta, et inimesed tarvitavad kraanivett joogiks järjest vähem ning pruugivad rohkem poest ostetud või töökohal veeautomaadist ammutatud vett.
«Filtreeritud vesi ei too organismi mineraalaineid juurde, aga ei vii neid ka välja,» väitis Veski.
Veski ütles, et igal juhul on kraanivee kvaliteedi langus joogiveena tähtsusetu võrreldes kasuga, mida filtrid annavad kodumasinate eluea pikendamisel.
Odavam osta uus masin
«Kallid boilerid, katlad, pesumasinad - kõigi nende küttekehade elu lühendab vees leiduv kaltsium,» sõnas Veski. «Teiseks, kui vees on palju rauda, on veel ebameeldiv väljanägemine ja sageli ka lõhn, mida põhjustab väävelvesinik.»
Jüri Haller nentis, et kodumasinate kestmise huvides on vee filtreerimine kasulik, sest mida karedam vesi, seda rohkem lupjub küttekeha pesumasinas, boileris, kiirkeedukannus ja mujal. Mida pehmem vesi, seda puhtam saab pesu.
Samas soovitas Haller kalkuleerida, kas kokkuvõttes on soodsam osta 11 000 kuni 60 000 krooni maksev veefilter, kasutada veepehmendajaid või vahetada aeg-ajalt välja pesumasina küttekeha.
Ühtlasi märkis Jüri Haller, et tal oli Callefiksi ja FEBi infopäeval üllatav kuulda väidet, et Tartu vesi on eriliselt kare.
«Tegelikult on Tartu vesi võrreldes teiste Eesti linnade veega isegi hea, ja ka rauasisaldus pole enamikule linlastest probleem,» sõnas Haller.
Tarmo Veski nentis, et kodumasinaid üksikult võttes võib tõesti tunduda, et filtri paigaldamise ja hooldamise asemel on odavam vahetada iga viie aasta järel välja näiteks 10 000 krooni maksev pesumasin.
«Aga ebameeldivust, mida põhjustab nõusid määriv ja lehkav vesi, ei saa rahasse ümber arvestada,» märkis Veski.
Haller nentis, et pakutavate veepuhastusseadmete kasutuselevõtt on muidugi iga inimese enda otsustada.
Veepehmendusfiltri soetajail soovitas ta paigaldada filtri nii, et joogiks ja söögiks kasutatavat vett oleks võimalik sellest mööda juhtida.