Kliinikum hoiab ootel gripipalatit

Terviseamet jätkab gripi surmajuhtude seiret.

FOTO: Sille Annuk

Eile väljus erakorralise meditsiini osakonna uksest üks kiirel kõnnil näomaskiga inimene, retseptileht käes. Gripihirmust hoolimata on kliinikumi eriti raskete haigete tagavarapalat aga õnneks tühi.


Gripihaigete tagavarapalatiks hoiab Tartu Ülikooli Kliinikum üht oma erakorralise meditsiini osakonna jälgimisruumi. Selle kuuest voodist ei ole hõivatud ükski.

Hoolimata segaste asjaoludega esimesest uue gripi ohvrist Eestis, usub Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst, et inimene ei pea palaviku tekkides nüüd küll, valge lina üll, kalmistu poole kõndima hakkama.

Rahu ja mõistust


«Gripp on eestimaalaste paanikataluvuse kõvasti proovile pannud,» märgib ta ja lisab, et mingit vajadust esimese palavikuga erakorralise meditsiini osakonda kohe tormata ei ole. «Haiglasse on vaja tuua need, keda kodus ravida ei saa, kes vajavad meditsiinilist järelevalvet või intensiivravi ja kunstlikku hingamist.» 

Samas on Ulst nõus, et gripi tõttu võib intensiivravi vajavate hädaliste hulk suureneda, ning kinnitab, et kliinikum on selleks valmis.

Pärast uude hoonesse kolimist on vanas majas asunud intensiivraviosakond tühi, sest majandussurutis ei ole lubanud seal veel remondiga alustada. «Vana intensiivraviosakond on praegu täiesti sobilik paik, kus saab samuti kiiresti korraldada  tüsistunud gripihaigete ravimist,» ütles Ulst.

Gripitaolise haigestumisega pöördunute kohta peab kliinikumis arvet infektsioonikontrolliteenistus. Haigestumise kriteeriumiks on ülemiste hingamisteede infektsiooni tunnused, lisaks nädal aega kestnud palavik vähemalt 38 kraadi.

Ulsti sõnul on gripitaolise haigestumise ja selle järelmõjude tõttu intensiivravis praegu kolm inimest.

«Inimene, kes on nädala jagu päevi kodus põdenud ja seal perearsti soovitusi järgides palavikust mitte jagu saanud, ei ole enam nakkusohtlik,» selgitab ta. «Ja tavaliselt ravitakse siis juba tüsistust, näiteks kopsupõletikku. Aga ka intensiivraviosakonnas on meil haige isoleerimise võimalus olemas.»

TÜ Kliinikumi lastekliiniku juhataja Marika Kirss ütles eile, et erakorralisse vastuvõttu pöördumisi on neil ööpäevas keskmiselt 20–25 ja mitte kõik neist ei ole ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniga haiged. Lastekliinikus on Kirsi sõnul diagnoositud üks uue gripi juht, üksikuid sesoonse A-gripi juhte, rohkem on paragrippi.

Tähelepanu all lapsed


Kõrge palaviku korral tuleb anda lapsele palavikualandajat, õpetas Kirss, ja soovitab esmase valikuna paratsetamooli ning ka hästi palju juua anda.

«Kui palavikku alla ei saa, lapse üldseisund on oluliselt häiritud – laps ei taha tõusta, kaebab peavalu, teda ei õnnestu joota, ta oksendab või tal tekib hingamisraskus, tuleb kindlasti konsulteerida perearstiga, kutsuda kiirabi või pöörduda valvearsti poole,» ütles Kirss.

Gripimure
• Eelmisel nädalal pöördus gripitaolise haigestumise tõttu erakorralise meditsiini osakonda 38 inimest, neist 5 jäid haiglaravile, neist 3 saab intensiivravi.
• Lastekliinikusse toodi sama murega 49 patsienti, neist 11 jäid haiglaravile.
Allikas: TÜ Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistus 
-------------------------------------------------

Gripp sulges Põltsamaa koolid

Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik Kadi Suni kinnitas, et möödunud nädala lõpul võeti vastu otsus koolid gripi tõttu esmaspäevaks-teisipäevaks kinni panna. Suleti mõlemad koolimajad, nii 1.–6. klasside maja kui ka suuremate oma.

Jõgeva maavalitsuse haridus- ja spordinõunik Heiki Sildnik ütles, et möödunud nädalal oli maakonnas kinni veel ka Mustvee vene gümnaasium, kuid praeguseks on töö koolis taastunud.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldmani sõnul ei ole ükski Tartu kool ega lasteaed kinni ning praegu ei ole plaanis ka ühtegi lasteasutust sulgeda. «Pole põhjust,» selgitas Gold­man.

Kuidas õpetajad gripile vastu peavad, on Goldmani sõnul erinev. On lasteaedu-koole, kus on mitmeid haigeid õpetajaid, kuid leidub ka neid, kus kõik on rivis. (TPM)

Tagasi üles