Meditsiiniprofessor: küüslaugust pole gripi vastu tolku

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna korraldas Tartu Ülikooli arstiteaduskond Eesti esimesest gripisurmajuhtumist kannustatuna äkkseminari, kus kõneles meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Professori sõnul jäävad rahvameditsiini võtted uue gripi vastu siiski jänni ning haigestumise vältimiseks aitab vaid vaktsiin.


«Küüslaugul ei ole uuringutega tõestatud toimet. Tema ainus efekt seisneb selles, et ta hoiab teised inimesed kaugemal,» lausus umbes sajale huvilisele kõnelenud Lutsar. Samuti ei toeta olemasolevad uuringud C-vitamiini või päevakübara preparaatide manustamist. «Praeguse informatsiooni kohaselt on C-vitamiini profülaktiline mõju minimaalne,» kinnitas Lutsar Tartu Postimehele.



Lutsar selgitas, et pisut rohkem on uuritud probiootikumide mõju, kuid ka nende puhul ei saa praeguste andmete põhjal väita, et näiteks bakteritega rikastatud jogurti joomine haigestumisvõimalust vähendaks.



Hiljutisest surmajuhtumist rääkides leidis Lutsar, et see oli vaid aja küsimus. Surnud koolipoisi lahangul selgus, et tal oli nii H1N1 viirus kui ka arvukalt põletikku tekitavaid kopsubaktereid. Haige organism oli olnud šokis ning päästa teda ei õnnestunud.



Ehkki mingisugusest epideemiast praegu veel Eesti puhul rääkida ei saa, soovitab ta igal juhul vaktsineerimist. Täna keskpäeval kinnitas tervisekaitseinspektsiooni veebileht, et uue gripi juhtumeid on 267.



Euroopa Liit on kinnitanud kolm vaktsiini. Kuna mõned riigid on ostnud vaktsiini varuks umbes kaks korda rohkem kui riigis elanikke, saab ka Eesti aasta lõpuks Hollandist vaktsiini.



«Sotsiaalministeerium on öelnud, et 300 000 vaktsiiniannust jõuavad Eestisse 51. nädalal ning samal nädalal algab ka vaktsineerimine.»



Gripi ravimiseks on apteekides saadaval küll mitmeid ravimeid, ent H1N1 puhul aitab vaid kaks praegu teadaolevat ravimit: Oseltamivir ehk Tamiflu ja Zanamivir.



Ravimid on toimemehhanismidelt üsna sarnased, takistades viiruse lahtilõikumist peremeesorganismist.



Siiski soovitab ekspert ravimeid tarvitada vaid ägedate gripijuhtumite puhul, kuna igaks juhuks medikamentide pruukimine muudab viiruse resistentseks, mis on juhtunud juba näiteks Ameerikas, aga ka Inglismaal.



Eesti riik on ostnud 3000 originaaldoosi Tamiflud, millest ilmselgelt ei piisa. Need doosid on mõeldud meditsiiniteenuse toimimiseks.



Lutsari hinnangul olukord Eestis siiski nii hulluks ei lähe, et perearstile ei pääseks või et kiirabi välja ei sõidaks. Perearstid on lubanud kõik ägedad haigusjuhtumid ning lapsed kindlasti vastu võtta.



Gripi ravimiseks tuleks Lutsari kinnitusel tähelepanu pöörata mitmetele varemgi kõlanud soovitusele: tuleks püsida rahulikult kodus. Pesta käsi, korralikult süüa. Meega tee ja piim otseselt küll ei ravi, kuid aitavad inimese enesetunnet parandada. Kui ise haigusest jagu ei saa, tuleks pöörduda arsti poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles