Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
Füüsilisest isikust hambaraviettevõtja Reet Luik Haigekassa otsus jätta Tartus selleks aastaks lepinguta paarkümmend eelkõige väiksemat hambaraviettevõtjat teeb tuska patsientidele ja on viinud hambaarstid mõttele võidelda kohtus oma õiguste eest.
Muusik Toomas Lunge pereliikmete hambaid ravinud füüsilisest isikust hambaraviettevõtja Mari Saral on üks neist hambaarstidest, kes jääb ilma märtsi algusest kehtima hakkavast hambaravilepingust. Sellega kaob Saralil ka võimalus ravida Lunge laste hambaid haigekassa raha eest ehk patsiendilt raha võtmata.
Just laste hambaraviteenuse ostmine moodustab põhiosa hambaravilepingute mahust, ehkki pensionärid saavad kolme aasta tagant tasuta proteese ja täiskasvanud peaksid raha maksmata saama lasta kontrollida oma hammaste tervist.
Ehkki perel pole oma senisele hambaarstile midagi ette heita, oleks rahakotile mõeldes arukas arsti vahetada, möönis Toomas Lunge.
Ilmne konkurentsieelis
Haigekassa konkursil 26 hambaraviettevõtjast koosnevasse võitjate rühma ehk Tartus lepingu saajate hulka kuuluva Tähe hambakliiniku arst Marek Vink möönis, et lepingu saamine on kaheldamatult konkurentsieelis. Et väiksematele liiga tehti, on haigekassa juhtkonna seatud konkursitingimuste tulemus, lisas ta.
Tema lepinguta jäänud kolleeg Reet Luik lausus, et tema patsientuuris on seni olnud kolmandik neid, kes kuuluvad soodusrühma.
Just see, et lastega koos vahetavad lepinguta hambaarsti lepinguga arsti vastu tõenäoliselt ka vanemad, loob konkurentsieelise. Lepinguta arstid kaotavad patsiente, on hambatohtrid veendunud.
Seepärast on Luik ja Saral koos kolleegidega saatnud haigekassale kirja, kus annavad teada plaanist kohtus ülekohtu vastu kaitset otsida.
Vink oletas, et ehk on haigekassa lepingupoliitika eesmärk sundida osa hambaarste siirduma Tartust paikadesse, kus praegu hambaarste napib. Ülikooli lõpetanud arstid kipuvad sageli Tartusse tööle jääma, siin aga kõigile patsiente ei jagu.
Raha jagub aasta lõpuni
Lepinguta jäänud hambatohtrid on solvunud ja ehkki valikukriteeriumid, mis Eesti Haigekassa nõukogu mullu novembris oma otsusega seadis, on olnud neile kättesaadavad, on haigekassa otsustamise tagamaad jäänud ebaselgeks.
Eile hommikuks oli haigekassa Tartu osakonnale direktor Maivi Ketsi sõnul laekunud seitse pöördumist, kus nõuti valikukriteeriumide kohta selgitusi või vaidlustati lepinguta jäämine.
Kets põhjendas, et lepingupartnerite hulka tuli piirata, et lepingus ette nähtud eelarve võimaldaks hambaraviasutusel osutada soodusrühma kuulujaile teenust aasta lõpuni. Hambaarstide rohkusele lisaks viitas Kets ka haigekassa Tartu osakonna hambaravi eelarve enam kui viieprotsendisele vähenemisele: mullu 44,6 miljonit krooni, tänavu 42,3 miljonit.
Seejuures kinnitas Kets, et lepinguta jäämine ei tähenda kindlasti, et hambaarst teeks haigekassa meelest ebakvaliteetset tööd.
Ehkki lepingud hambaraviettevõtjatega ei ole veel sõlmitud ja protestide esitamiseks on aega reedeni, kinnitas Kets eile, et lepingupartnerite nimekiri on lõplik ja seda haigekassa uuesti läbi ei vaata.