Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvo Pabut
Literaat
Sellest võiks kirjutada novelli. Intriig on olemas. Oled nagu töötu ja ei ole ka, sest töötuna ennast arvele võtta ei saa. Aga ilukirjandus ei ole teps mitte see þanr, mida keegi sedamoodi südamesse võtaks, et püüaks kirjeldatud olukorda ka lahendada. Ent ühel või teisel moel tuleks loovisikute töötuks saamine siiski ära korraldada.
7. jaanuari Tartu Postimehes märkis Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Janika Kronberg käesoleva aasta üheks olulisimaks tegevuseks kultuuriministeeriumis välja töötatud loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu vastuvõtmist, vihjates sellele, et praegu pole vabakutselistel elementaarseidki sotsiaalseid ja ravikindlustuse garantiisid.
Lepinguga lõa otsas
Et freelancerid ehk vabakutselised saaksid haigekassakaardi, peavad nad registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjaks. Sellise staatuse omandamine maksab - praegu 690 krooni kvartalis, millest registreerumisel tuleb 230 krooni avansiks maksta.
See ei ole eriti pöörane raha pidevate lepingutega kindlustatud vabale loojale. Ent mitte kõikide kaunite kunstiliikide viljelejatele ei ole nii suur väljaminek jõukohane, sest arusaadavalt tuleb kolme kuu maks tasuda ka siis, kui näpud parajasti põhjas.
Usutavasti puudutab see probleem ennekõike kirjutajaid ja heliloojaid, aga kindlasti ka kunstnikke, vähem võibolla lauljaid, näitlejaid ja lavastajaid.
Niisiis peab see ravikindlustuse taotleja, kes füüsilisest isikust ettevõtja maksu maksta ei jaksa, seadma sammud tööhõiveametisse ning registreeruma töötuks.
Mõningatest oma kogemustest tean, et vabakutselistel kirjutajatel on teatud määral raskem kui teistel sel moel oma ravikindlustusprobleemi lahendada.
Tänasel Eesti töötul ei tohi seaduse järgi olla ühtki kehtivat töölepingut.
Muu hulgas ei lase töötuks saada näitleja või lavastaja ühekordne rolli- või lavastusleping, olgugi et sedasorti töövõtlusleping ei taga loojale ei sotsiaal- ega ravikindlustust. Kui leping on lõppenud, siis palun väga, ole töötu!
Kindlasti on ka kirjameestel sama lihtne töötuks jääda kui muusikul või lavastajal, aga kirjutajaid ning heliloominguga tegelejaid varitseb töötuks registreerimisel väga oluline salakari ehk mis tahes autoriõiguste loovutamine kellelegi teisele peale iseenda.
Niisugused lepingud sõlmitakse üldjuhul tähtajatult ning sellise leppepaberiga inimene ei saa töötuks sama lihtsalt nagu näiteks töö kaotanud ehitusmees.
Sõltumata sellest, kas ta autorikaitsest või näitemänguagentuurist üldse raha saab, on tal kehtiv leping, mis võib talle raha sisse tuua. Kui see summa ületab kuus 400 krooni (töötu abiraha), siis inimene nagu päris töötu ei ole ning libedal teel libastudes tuleb tal oma kondimurrud ja muud tervisekahjustused ise kinni maksta.
Raha nagu karistus
Kõigele lisaks võib loojatel tekkida ka selliseid kahemõttelisi olukordi, kus raha mõne vana asja eest sajab kaela nagu välk selgest taevast ning edasi hakkab juba müristama tööhõiveametis.
Kui summa ületab maagilise 400 krooni piiri, peab sellest kohe teatama ning sel kuul kodanik töötu abiraha ei saa. Kõne alla võib tulla isegi töötustaatuse peatamine ehk siis üldse töötuks olemise tühistamine, kuni raha otsas.
Teatama peab aga kindlasti. Ainult sel juhul on võimalik kohe pärast rahaülekannete lõppemist taas töötu nimetust taotleda, vastasel korral süüdistab seadus mahavaikijat valeandmete esitamises ning valelik persoon võib järgneva kahe aasta jooksul töötukssaamisest ainult und näha.
Muide, need reeglid seoses 400 krooniga kuus kehtivad kõikide töötute puhul.
Siinkohal on paslik öelda häid sõnu Tartumaa tööhõiveametile: seal on tõepoolest igal inimesel võimalik teada saada, millised on tema õigused ja kohustused töötuteturul ning millised on tema võimalused töötuks saada või tööd leida.
Teavet jagatakse seal piisavalt ja põhjalikult ning usutavasti lähenetakse igale inimesele ja tema probleemile individuaalselt. Vähemasti siinkirjutaja koges sellist suhtumist omal nahal.
Abi on seadusest
Loovisikute ja loomeliitude seaduse vastuvõtmine kergendaks märgatavalt loovisikute olukorda ning küllap ka tööhõiveametite tööd, sest neilgi jääks vähemaks lisaavaldustega sehkendamist, erinevate seadusesätete tõlgendamist jne.
Kui kellelegi tundub see kirjutis kohatu, kuna seaduseelnõu on juba ette valmistatud, siis vastu ei ole seda veel võetud ega isegi menetlema hakatud.
Pealegi on nii mõnegi vähemtähtsa asjaga (ma ei arva, et loovisikute sotsiaalasjad on esmatähtsad) juhtunud nii, et see hakkab venima, kui sellele pidevalt tähelepanu ei pöörata.
Siinkohal pean ka ennast manitsema, et artikkel liiga pikaks ei läheks, sest kahe kuu jooksul peetud läbirääkimiste tulemusel õnnestus mul end ometi töötuks vormistada. Võimalik suurem honorar oleks aga selge ähvardus töötuseisusele.