Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Erivajadustega isik satub üksi argielu keerdkäikudes hätta

Ehkki seadustega peaksid olema igakülgselt kaitstud ka erivajadustega ja vaimse tervise häiretega isikute huvid, teavad sotsiaaltöötajad hulka juhtumeid, kus abitu inimene on kaotanud eluaseme, säästud või päranduse.

Mullu novembris erastas sügava nägemispuudega Ants Viljat oma senise korteri ja müüs selle samal päeval maha. Pärast seda ruttas ta järjekordselt linnavalitsusse eluaset nõutama.

Juba mitu aastat tagasi sai Viljat linnalt ajutise korteri, kuid jättis selle maha. Ise ütleb, et ta aeti lihtsalt välja, sest polnud üürilepingut. Saanud teise korteri, tekitas ta selles ulatusliku põlengu.

Kuigi erivajadustega isikuna pole 30-aastane Viljat tavakoolis lõpetanud ühtki klassi, peavad arstid teda teovõimeliseks.

Maakler aitas

Ühele räägib Viljat, et kinnisvaramaakler pettis tal eluaseme käest - lubas vastu raha ja ühe pisikese korteri, kuid ta ei saanud ei ühte ega teist. Teisele pajatab, et müüs korteri maha, sest ei soovi pensioniraha sellele kulutada, kodutute varjupaigas saab elada tuba kütmata ja üüri maksmata.

Kuus-seitse aastat tagasi, pärast korteri põlengut, ta sel kombel elaski - peatus laste turvakodus, vanurite hooldekodus ja kodutute majas Ropkamõisa 14.

Sageli sai ta abi pimedate ühingult. Sotsiaalabiosakonna juhataja Meida Griini väitel käis Viljat neiltki pidevalt mitmesugust abi ja rahatoetust küsimas. Tihti kaebas ta, et talle on tehtud ülekohut - võetud käest isiklikud asjad, löödud prillid katki, aetud eluruumist välja, tööülesanne antud liialt keeruline jms.

Mais 1996 mõistis kohus Viljati viieks aastaks vanglasse, süüks tahtlik tapmine. «Stress oli tugev ja närvid ei pidanud vastu,» ütles ta. See ei olnud tema esimene vägivallategu, kuid varem tõsist karistust polnud järgnenud.

Linnavarade osakonna dokumendid kinnitavad, et Viljat erastas korteri mullu 13. novembril. Notar Mati Alliku vormistatud ostu-müügilepingu alusel ostis korteri samal päeval 25 000 krooni eest Eravara maakler Priit Vask.

«Selline oli Viljati kindel soov,» kinnitas linnavarade osakonna spetsialist Aili Arming. «Kellelgi pole voli täiskasvanud inimest takistada.»

Kehvapoolne korter

Vask selgitas, et Viljat ilmus tema jutule ja palus korteri erastamise dokumendid korda ajada, hiljem ilmutas soovi korter ära müüa.

«Ta ise ei saanud dokumentide vormistamisega hakkama ja tal ei olnud ka raha,» ütles Vask. «Mina kandsin erastamisega seotud kulud.» Raha korteri eest on Vase väitel makstud notari juures. Korter olevat kehvapoolne, maakler püüab seda 30 000 krooniga maha müüa, kui pole seni soovijat leidnud.

Vastuseks küsimusele, kas saadud rahast on midagi veel alles, laiutas Viljat ainult käsi - pole piskutki. Tema sõnul jagasid nad pärast notari juures käimist raha maakleriga uuesti, sest osa oli ta varem kätte saanud.

«Väljakolimiseks andis Vask mulle kaks minutit aega ja teist korterit ta vastu ei andnud,» kurtis koduta jäänu. Küsimusele, kus see vastu antav korter pidi asuma ja kas ta käis seda vaatamas, oli vastuseks pearaputus: korterist ei tea ta midagi, aga Vask lubas.

Teovõimeline kodanik

Politsei pressiesindaja Peeter Rehema kinnitas, et 31. jaanuaril registreeritud Viljati avaldus kinnisvaratöötaja väidetavate seaduserikkumiste kohta on võetud menetlusse.

Ühe varasema avalduse asjaolude selgitamine kuritegu ei tuvastanud. Kaebusele selle üle, et naaber võttis ära haigekassakaardi ja prillid, vastas politsei: võite pöörduda kohtusse.

Sotsiaalabiosakonnal tuleb lahendada kõigepealt korteritaotlus. Osakonna juhataja Meida Griini väitel tuleb kõne alla sotsiaalkorter üheaastase üürilepinguga, kuid seda ei saa kohe.

Hooldusala peaspetsialist Indrek Sooniste ütles, et Viljatile tuleb korraldada toimetulekuabi ja ehk ka järelevalve, et ta poleks ohtlik endale ja teistele. Selles asjas peetakse nõu arstidega.

Mehe soovi suunata ta hooldekodusse on Sooniste sõnul raske täita, kui arstid ei pea seda vajalikuks ja vastu on ka hooldusasutus.

Asjaajamist mehe teovõime piiramiseks pole seni kaalutud.

Sotsiaaltöötajate kinnitusel usaldavad vanurid ja invaliidid paberliku asjaajamise tihti kaaskodanike hoolde ning nõustuvad heauskselt endale kahjulike tehingutega. Enamasti ei saa neid hiljem ka tühistada, sest dokumentide järgi on kõik seaduslik.

Näiteks kinkis invaliid oma maja tuttavale, kes lubas teda hooldada, kohe pärast paberite vormistamist paigutati vanur aga hooldusasutusse.

Linnavarade osakonna vanemjurist Marjo Antik selgitas, et vanad ja väetid ei saa tihtipeale aru, milles neile pakutud tehing tegelikult seisneb.

«Seda, et alghariduseta inimene ei mõista terminite tähendust ega taipa notari juures tehtava tehingu võimalikke tagajärgi, kasutavad ära kinnisvaramaaklerid, kuid ka lähisugulased ja ennast hooldajaks pakkunud abistajad,» rääkis Antik.

«Paraku näitab notari kinnitatud paber, et kinkija või nõusoleku andja on tehingu sisust aru saanud, ja tavaliselt ei tühista lepingut kohuski,» lisas ta.

Saamatu saab tüssata

Antik meenutas hädalist, kes oli korterivahetuse tulemusena maandunud poolenisti lagunenud toakeses. Mees oli purju joodetud ja koos oma kraaminatukesega sisse kolitud. Kaupa tehes oli talle tõenäoliselt näidatud teist korterit.

Teine näide: majaomanik tõstis üürniku välja, pillates viimase vara sinna-tänna, nii et hulk väärtuslikke asju on kadunud. Ebaseadusliku väljatõstmise korral võib kohus omavolitsejat karistada, kuid otsust tuleb enamasti kaua oodata ja seniks peab väljatõstetu leidma teise elukoha.

Linnavalitsus ei taha leppida erastamistehinguga, kus kõrvaline isik sai endale hea kesklinnakorteri, mille valdajaiks olid dementne voodihaige vanur ja tema pime tütar. Kahes kohtuinstantsis on linn kaotanud, viimase sõna peab ütlema riigikohus.

Antik ja Sooniste on kohtuprotsessides tauninud praegust korda, kus väga olulistes tehingutes võib ka täiesti pime inimene anda allkirja ilma lähisugulase, hooldaja või sotsiaaltöötaja juuresolekuta.

Notarite koja juristi Eve Strangi sõnul pole notaritel teadmata üsnagi levinud etteheide: kas ta siis tõesti ei näinud, et inimene käitub imelikult! «Ometi on raske määratleda, mida täpselt silmas peetakse,» ütles Eve Strang. «Igal inimesel on mingi omapära, selle järgi ei saa ju kliente valida.»

Enne tähtsate paberite vormistamist peab notar kindlaks tegema kliendi teo- ja otsustusvõime. «Klient peab selgelt ja arusaadavalt oma tahet väljendama,» ütles Strang. «Notar peab veenduma, et inimene saab aru, missuguseid tagajärgi tehtav tehing talle toob.»

Strangi väitel on kohtud tühistanud tehinguid, kus üheks osapooleks on skisofreeniahaige - teovõimeline isik, kes teatud olukorras võib aga teha endale või oma lähedastele kahjuliku toimingu.

Tagasi üles
Back