Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
Firma Eesti Pakend on juba kolmas Tartu kiratsenud kohvitööstuse omanik, firma juht Lauri Lajal lubab seisva kohviliini veebruaris-märtsis uuesti käima panna.
Kolmele eestlasele kuuluv seni kilepakendamisega tegelenud Eesti Pakend ostis seisva kohvitootmise ära mullu novembris. «Me ei ostnud ProCoffeed, küll aga firmale kuulunud tehase koos seadmetega,» rääkis Lajal. Ta ei nõustunud kohvitehase maksumust avalikustama.
Teisejärguline toode
Lajali väitel ei pruugi ainult kohvi tootmine ennast ära tasuda. «Minu põhitöö on Eesti Pakend - kohvitootmine on teisejärguline, aga see on pakenditootmisele lisaväärtuseks. Kui üks ei toimi, siis teine toimib ikka,» rääkis Lajal. «Ma ei oleks nii optimistlik, kui tegeleksin ainult kohvitootmisega.»
Lajali kinnitusel on Eesti Pakendil olemas turustuskanalid, et kohv jõuaks ka Eesti kaubanduskeskuste riiulitele.
Eesti Pakend ei kavatse Lajali sõnul loobuda Laura kohvi tootmisest. «Samas võiks ju välja tulla ka mõne uue kaubamärgiga,» rääkis ta. «Praegu tehakse kohviubade pakkumisi ja lõppkokkuvõttes paneb kõik paika tooroa hind ja kvaliteet.»
Lajali hinnangul on Tartus võimalik toota kohvi odavamalt, kui seda teevad Skandinaavia konkurendid. Toodangu põhituruks saab Eesti turg, aga Lajal peab läbirääkimisi kohvi müümiseks ka Venemaale.
Lajali sõnul on ta tootmise taasalustamiseks leidnud tehnoloogi, kes läheb Soome õppele. «Üritan uuendada ka tehnoloogilist poolt,» ütles ta.
Eesti Pakendi ja ka ProCoffee raamatupidaja Irina Portnaja ei soovinud Postimehele selgitada, miks eelmine omanik kohvitootmise maha müüs. «Põhjus ei olnud selles, et me poleks suutnud toota või müüa. Firmad helistavad meile siiamaani ja tahavad Laura kohvi tellida,» rääkis Portnaja.
Vanaaegne kohviveski
Lajali sõnul vajab kohvitehas euronõuetega vastavusse viimiseks suhteliselt väikseid investeeringuid. Kohvitootmise liinid pärinevad eri aegadest, kohviveski koguni 1936. aastast. «Vaakumaparaat pole kümmetki aastat vana,» lisas Lajal.
Lajali sõnul ei pea ta nagu eelmine omanik ostma toorkohvi enam kallimate börsihindadega, vaid saab soodsamatest otsekanalitest. Lajal ei soovinud Postimehele avalikustada, kui palju Eesti Pakend ProCoffee kohvitootmise eest maksis. Samuti ei öelnud ta, kui suur oli 2000. aastal tegevust alustanud Eesti Pakendi mullune käive ja kasum.
1998. aasta algul Kaupo Kõverjala firma Vender käivitatud kohvitehas vahetas juba järgmise aasta lõpus omanikku ning läks Rõngu Mahla omandisse. Mullu müüs Rõngu Mahl ProCoffee tehasehooned ja sisustuse omakorda maha Eesti Pakendile.
ProCoffee juhataja ja Rõngu Mahla nõukogu esimehe Leonid Semilarski kinnitusel ei teeninud kohvitehas kasumit, sellest hoolimata võib kohvitootmine Tartus ennast tema väitel Eesti Pakendi omandis ära tasuda.
«Meil ebaõnnestus kohvitehase kaadrivalik ja ta ei sattunud päris heade inimeste kätte,» ütles Semilarski. «Proovisime seda kohviasja endale mõnda aega selgeks teha. ProCoffeel olid hästi suured kohustused, püüdsime nendega vaikselt toime tulla ja saime hakkama,» lausus ta.
«Tehases oli vaja teha küllalt palju tehnoloogilisi muudatusi. Jõudsime peaaegu lõppjärku, aga siis sattusin ma mais Maarjamõisa haiglasse ja olin neli kuud tootmisest kõrval,» rääkis Semilarski.
Kohvitootmine väikestes mahtudes on tehases jätkunud Semilarski väitel kogu aeg. Eile aga liin seisis.
Miljonite kahjum
Paulig Balticu turundusdirektori Rainer Tammeti hinnangul oli ProCoffee osa Eesti kohviturul parimatel aegadel 4-5 protsenti. «Otsustab nii see, kuidas suudad oma kaupa müüa, kui see, kui odavalt suudad toorube osta. Mida suurem tootja, seda paremat kvaliteeti saab ta endale lubada mõistliku hinnaga,» rääkis Tammet.
«ProCoffee ostis sisse väikseid ja juhuslikke partiisid ja olid ilmselt sunnitud ostma kehvemat kohvi. Natuke raske ja hullumeelne ettevõtmine - kohviturg on siiski suurte kontsernide käes. Kõike saab teha, aga ega ma erilisse edusse ei usu,» ütles Tammet.
Ka Paulig tootis Eestis 1990. aastatel kohvi, aga asendas selle tõhusama tootmise nimel maitseainete valmistamisega.
Tööjõu osa kohvitootmises on Tammeti kinnitusel imeväike ning Eesti paljuräägitud tööjõueelis ei mängi erilist rolli.
ProCoffee tootis Tartus kolme Laura kaubamärgiga kohvimarki ning Araabika kohvi. Nii 1998. kui 1999. aastal oli ProCoffee kahjum üle miljoni krooni, 2000. aastal oli ettevõtte miinus krediidiinfo andmetel ligi 200 000 krooni. Kohvitehases on töötanud suurima koormuse aegadel seitse inimest. Tehas võib toota kuni 30 tonni kohvi ühes vahetuses.