Loeng poole sajandi tööst teenis marulise aplausi

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik ja ajakirjanikke koolitanud Sulev Uus pidas reedel pensionile minnes haarava ja muheda loengu, kus võttis kokku 50 tööaastat. Ajakirjaniku amet on teda viinud kõrgustesse ja kaugustesse, ainult vee all jäi käimata, sest allveelaevad olid suur sõjasaladus, naeris Uus.
Ajakirjanik ja ajakirjanikke koolitanud Sulev Uus pidas reedel pensionile minnes haarava ja muheda loengu, kus võttis kokku 50 tööaastat. Ajakirjaniku amet on teda viinud kõrgustesse ja kaugustesse, ainult vee all jäi käimata, sest allveelaevad olid suur sõjasaladus, naeris Uus. Foto: Margus Ansu

Miks ma siin nii kaua tolgendasin, küsis ajakirjanik ja ajakirjanike õpetaja Sulev Uus loengus, mille lõppedes ta pidulikult pensionile saadeti. Teie pärast, vastas pool sajandit töötanud mees muheledes nagu ikka.


«Noorte hulgas olles ei taju, et vananed,» selgitas 50 aastat oma õpitud ametile truuks jäänud Sulev Uus (74) pisut vabandavalt.

Muheledes, naerdes ja ka tõsiseid pilke viimasele poolele sajandile tagasi heites ta reedene loeng pealkirjaga «Kahe pere koerast ja muust» mööduski.

«Ajakirjaniku amet annab selle tegijale palju rohkem kui vaid ameti ja leiva,» ütles 23 aastat ajalehes Edasi seda tööd teinud Uus. «See töö viib sind kokku väga paljude erinevate elualade inimestega. Olen kohtunud paljude lihtsate tööinimeste, aga ka kosmonautide ja Vietnami sõjaväelenduritega. Olin viimaste kõrval üsna pikk poiss.»

Vihased seltsimehed


Edasi aastatele tagasi vaadates peab Uus end ajakirjanikuna õnnelikuks inimeseks. «Edasi oli toona vabameelsem, kultuurihuvilisem ning inimlikum leht uskumatult toreda ja loomingulise kollektiiviga,» rääkis Uus. «Kuid igal asjal on ka oma varjuküljed. Kõige raskem oli toona hakkama saada võõra võimu ja vaimuga.»

Isekeskis tööasju klaarides väitsid mõned kolleegid, et Sulev on liiga «pehme», kas siis võimule vastuhakkamise mõttes või muudes suhetes, meenutas Uusi tudeng ja kauaaegne kolleeg, Tartu Postimehe arvamustoimetaja Ivi Drikkit.

«Tegelikult  suutis Sulev küll rusikat lauale lüüa, aga seda mitte otseselt, vaid pigem vaimselt,» kinnitas Drikkit. «Nii mõnigi omaaegne seltsimees pidi ta kabinetist vihaselt välja tuhisema, kuigi sealt ei kostnud ainsatki kõva sõna.»

Uus oli siis, kui noor ajakirjanik Drikkit oma ametisse astus, Edasi tööstus- ja majandusosakonna juhataja, seega kultuurikorüfeedeks ihkavate ajakirjanikuhakatiste meelest tõeline kuivik.

See arvamus muutus aga peagi: ühel päeval selgus, et Sulev on võitnud Edasi kirjandusvõistluse auhinna ja et just tema hoolitses visalt Edasi toeka huumoriplatsi eest ning kirjutas Siim Vehmeri nime all lehte muhedaid vesteid.

Nii kolleegide kui tudengitega on Uus seltskonnas alati olnud lõbus ja hooliv kaaslane, ka siis, kui ta ise enam tilkagi napsi ei võtnud.

Drikkiti sõnul jäi Sulev mõne põhimõttelise vastasseisu kerkides samuti vaoshoituks, tema ärritust reetis pigem trotslikult sirguv hoiak ja võitlusvalmilt esile kerkiv habe.

Nõudlik ja visa mees


«Tema ajas asju omamoodi, mitte tänitades ja intriigitsedes, vaid visalt oma rada uuristades,» ütles Drikkit. «Nõudlikult. Isegi rüütellikult, aga mitte allahindlust tehes.»

Nõudlik oli Uus ka oma tudengite suhtes. Seda kinnitab nii Drikkit kui ka 1990. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanikuna lõpetanud Ivo Rull. Viimane sai esimesel kursusel Uusilt vene ajakirjanduse ajaloos rahuldavad punktid läbi häda kokku alles kolmandal katsel.

«Sulev Uus on tõeline vana kooli ajakirjandusõppejõud,» kinnitas Rull. Paljalt mütsiga vehkides tema eksamit või arvestust ära ei teinud.

«Ülikoolis oli kõige raskem hakkama saada Moskva päritolu ametliku õppekavaga,» tunnistas tudengitele 11 erinevat ainet õpetanud Uus. «Tuli palju laveerida – rääkida võimalikult vähe rumalusi ja mängida võimalikult vähe punast uduheitjat.»

Nende varjukülgede kõrval on olnud ülikoolis aga väga palju meeldivat.

«Noorte inimeste hulgas on alati väga meeldiv olla, ka siis, kui nad sinuga väga ägedalt vaidlevad,» märkis Uus. «Ja meie osakonnas on olnud suurepärane seltskond, kes pole mind välja visanud. Palun vabandust nende ees, kellele olen närvidele käinud. Teisi tänan.»

Pärast marulist aplausi moodustus Uusi õnnitlejatest pikk järjekord. Õpetaja tänajad panid talle südamele, et kõik väärt mälestused on nüüd aeg aastakümnetega kirja pandud märkmetest korralikuks raamatuks vormida.

Kaks töökohta
• Sulev Uus töötas 1959–1982 ajalehes Edasi, 1966–1982 oli ta Edasi asetoimetaja.
• Tartu ülikoolis ajakirjandust tudeerivaid noori õpetas ta alates 1963. aastast. Aastatel 1963–1972 olid Juhan Peegel ja Sulev Uus ajakirjandusosakonna ainsad koosseisulised õppejõud. Sulev Uus töötas erinevat nime kandnud ajakirjandusosakonnas tänavu suveni.
Allikas: Tartu Postimees

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles