/nginx/o/2009/07/30/214313t1h61b0.jpg)
Riigi rahakotist palka saavate töötajate osakaal Tartus on Eesti üks suurimaid. Tänu sellele on Tartul majanduslanguses mõnevõrra kergem stabiilsust säilitada ja Eesti keskmisest väiksemat tööpuudust hoida.
Riigipalgalised aitavad stabiilsust säilitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi mõjutab Tartut see, et siin on palju avaliku sektori palgal olevaid töötajaid,» lausus abilinnapea Karin Jaanson. «Avalikus sektoris pole võimalik selliselt töökohti vähendada nagu erasektoris ja see annab stabiilsust,» selgitas ta.
Abilinnapea tõi näite, et erafirma võib raskustesse sattudes telliskivide tootmise ära lõpetada, aga lasteaeda või ülikooli ei panda kinni ka siis, kui raha napib.
«See aitab meil tööpuudust Eesti keskmisest madalamal hoida,» rääkis ta.
Jaanson ütles, et täpset statistikat, kui palju on Tartus avaliku sektori töötajaid elanikkonnast, on keeruline välja tuua, kuid varasemad uuringud on kinnitanud, et Tartu on Tallinna järel üks suurima riigitöötajate osakaaluga linnu Eestis.
Avalikust sektorist on ka linna kolm suurimat tööandjat: TÜ kliinikum, Tartu linnavalitsus ja Tartu Ülikool.
Mitme näoga stabiilsus
Tartu Ülikooli ökonomeetria vanemteadur Jaan Masso nõustus, et riigilt palka saavate töötajate suur osakaal on ilmselt olulisimaid tegureid keskmisest väiksema tööpuuduse määra hoidmisel Tartus.
See omakorda on Masso hinnangul aidanud Tartus majanduslanguse aega mõnevõrra kergemalt üle elada. Näiteks viitas teadur, et peale väiksema tööpuuduse on Tartus kinnisvara hinnad langenud vähem kui paljudes teistes linnades, kuigi üürihindade hoidmisel on oma osa tudengitel.
Tartu Ülikooli majandusteooria teadur Ott-Siim Toomet selgitas, et suure riigitöötajate osakaaluga linn võidab kriisi ajal siis, kui avaliku sektori kärped jäävad väiksemaks kui erasektori kärped.
«Kui erasektor langes, siis kannatasid teised rohkem. Aga kui riik kärbib, siis kannatab Tartu rohkem,» rääkis ta.
Palju sõltub Toometi sõnul veel sellest, milliste riigitöötajate palku kärbitakse. Seni tundub Toometi sõnul, et meditsiini- ja haridustöötajad pääsevad väiksema kokkuhoiuga kui ministeeriumitöötajad.
Tartule peaks see teaduri hinnangul kasulik olema, sest haridusministeeriumi töötajaskond on palju väiksem kui kliinikumil ja ülikoolidel.
Buumis kehvemini
Abilinnapea Jaanson möönis, et kui majandus hakkab taastuma, siis võib Tartus taastumine omakorda just avalikust sektorist palka saavate töötajate suure osakaalu tõttu rohkem aega võtta kui neis linnades, kus riigipalgalistel töötajatel sedavõrd suurt kaalu pole.
Ent see ei pruugi nii olla, sest eri tegevusharud hakkavad erineval ajal taastuma ja palju oleneb Karin Jaansoni sõnul sellest, kas Tartu ettevõtjad on kiiremini jalule tõusjate hulgas.
Abilinnapea ei usu, et võiks korduda selline palgaralli nagu buumi ajal. «Pigem luuakse lihtsalt uusi töökohti ning see aitab suurendada linna ja riigi tulupoolt,» ütles ta.
Majandusteooria teadur Toomet üldistas, et kui linnas on avalikust sektorist palka saavate töötajate osakaal suurem kui teistes omavalitsustes, siis peaks linnal kriisi ajal suhteliselt paremini minema ja buumi ajal jällegi mõnevõrra kehvemini.
Avaliku sektori tööandjaid Tartus
• Tartu Ülikooli kliinikum, Tartu linnavalitsus ja selle allasutused, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, haridusministeerium, PRIA, Tartu maakohus, Tartu vangla