Eesti Energia piirkonnajuht varjas lühise põhjustanud kassi

Loomad ei tohi alajaamadesse sattuda ning seetõttu üritas Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonna juht Kalju Koha salata Postimehe eest tõika, et teisipäeva hommikul tuhanded linlased elektrita jätnud lühise põhjustas kõuts.

Selle asemel et tunnistada üles kassi sattumine alajaama, rääkis Koha Postimehele, et pole jõudnud veel lühise põhjusi uurida.

«Lühis on lühis. Jään oma endise seisukoha juurde, et me veel selgitame selle põhjusi,» lausus ta. Koha kinnitas, et ettevõttel linlased ligi kolmeks tunniks vooluta jätnud katkestuse põhjuste kohta oma teooria, aga kass sellesse teooriasse ei kuulu.

Üks-kaks looma aastas

Paar tundi hiljem oli Koha sunnitud tunnistama, et lühise põhjustas tõepoolest kass, sest seda oli Postimehele kinnitanud ka Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kaie Saar.

«Kass läks metall-lattide peale jalutama, sattus kümnekilovoldise pinge alla ja temast on järel ainult tuhk,» andis Saar ülevaate looma elu viimastest hetkedest.

Koha ei tahtnud kassist kui lühise põhjustajast Saare sõnul tõepoolest rääkida, sest alajaamade korrashoid on tema vastutusalas ning eeskirjade järgi ei tohiks alajaama sattuda ükski loom, isegi mitte rott.

«Teoreetiliselt peaks olema võimatu, et loom sinna satub, aga meil on 17 000 alajaama. Selliseid asju juhtub väga harva, kord-paar aastas,» lausus Saar. «Loomulikult ei tohiks seda üldse ette tulla, teisipäevane juhtum on kahetsusväärne.»

1998. aasta sügisel läks kass jalutama Estonia teatri alajaama lattidele ning lõpetas samuti nii oma elu.

Liiga palju rikkeid

Elektrikatkestused on tänavu tartlasi kimbutanud varemgi. Näiteks oktoobri algul jäi Annelinnas neljaks minutiks elektrita 2500 korterit või eramaja. Augustis oli Annelinnas vooluta ligi 4000 klienti.

Aasta algul põles Eesti Energia alajaam Turu tänavas, eelmise aasta sügisel põhjustas aga rike Ilmatsalu tänava alajaamas ulatusliku elektrikatkestuse terves Lõuna-Eestis.

Eesti Energia väitel põhjustas põlengu Turu tänavas ehitusfirma, Ilmatsalu õnnetuse põhjuseks oli aga viga firma Siemens seadmes.

Tundmatuks jääda soovinud käidujuhi (vana ametinimetus peaenergeetik - toim) väitel on alajaamade rikked Tartus hakanud sagenema pärast elektrimonopoli sisemisi ümberkorraldusi.

«Veel mõne aasta eest oli elektrivõrgul alajaamade osakond, mis tegeles nii jaamade korrasoleku kontrolli kui ka remondiga,» rääkis spetsialist. «Kui varem mindi alajaama, siis oli lisaks meistrile kaasas ka töömees ning vead kõrvaldati kohe. Avariid saab ennetada ja 99,9 protsendil juhtudest paistab ohtlik koht juba varem välja.»

Energeetiku hinnangul hakkavad avariid alajaamades sagenema, sest Eesti Energia eraldas mõne aasta eest seadmete kontrolli ehk käidujuhtimise nende remontimisest.

«Ühel organismil on nüüd kaks kätt. Üks osa müüb ja kontrollib, teine ehitab ja remondib,» rääkis käidujuht. «Varem remonditi vajalikud kohad kohe, nüüd aga võib vea avastamisest kuni remondifirma kohalejõudmiseni kuluda nii pikk aeg, et enne juhtub avarii.»

Kass aga ei tohi spetsialisti kinnitusel alajaama pääseda mitte mingil juhul: «Alajaamade ehituse eeskirjas on täpselt kirjas, milline peab olema nende ehitus.»

Piirkonnajuht Kalju Koha väitel ei ole alajaamade avariide põhjuseks muutunud töökorraldus, vaid pigem võrkude uuendamiseks vajaliku raha vähesus.

«Kas on mõistlik pidada ülal brigaade, kellele me ei suuda tööd anda, või teha hoopis süsteemi paremaks?» arutles Koha. «Me kasutame oma võimalusi praegu tõhusamalt ja ettevõtte erinevad osad täidavad kindlaid ülesandeid.»