Tervisekaitse hävitav hinnang pimedaid ja nägemispuudega lapsi õpetava Emajõe kooli sööklale lükkas euronõuete täitmise kättesaamatusse kaugusse.
Pimedate ja vaegnägijate kooli söökla ootab riigilt miljoneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meid tehti pihuks ja põrmuks, kuigi tegime suvel sanitaarremonti, muretsesime nõudepesumasina, küpsetusahju ja uued valamud,» rääkis riigikooli direktor Silja-Anu Taru.
Söökla remondiks näpistas kool tänavusest eelarvest 100 000 krooni. «Söögisaal on meil ju päris kena,» märkis direktor. Üle-eestilise õpilaskonnaga Emajõe kooli lapsed söövad koolis kolm korda päevas.
Haridusministeerium päris kevadel Emajõe koolilt, kui palju raha vajaks õppeasutus söökla euroremondiks. Selleks kuluks umbes 2,4 miljonit krooni, laiutas Taru käsi.
Koolijuht küsis kevadel söökla kordategemiseks abi välismaisest fondist. «Olete juba viies Eesti kool, kes meilt sööklaremondiks raha küsib,» vastati sealt.
Emajõe kooli söökla külmkapid on küll vanad, aga töötavad korralikult, elektrisaagi meenutav vahustaja kipub aga koost lagunema. Muist abi korras saadud asjadest töötab kenasti, Lüneburgist saadetud vana supikatel ja roostes salatimasin osutusid paraku kasutamiskõlbmatuks, rääkis Taru.
Emajõe kooli kokk Natalia Ossipova muretseks kööki esmajärjekorras korralikud ventilatsiooniseadmed ja uued toidunõud. Ta näitab puidust lõikelaudu, mida ei tohiks enam kasutada. Uute lõikelaudade komplekt aga maksab umbes neli tuhat krooni.
«Meie ülesanne on anda haridust, aga tegelikult kulub rohkem energiat hoopis mujale,» ohkas koolijuht.
Tartu tervisekaitsetalituse inspektor Jelena Tammeorg kinnitas, et linna ja maakonna riigikoolidest on kõige kehvemas seisus Emajõe kooli ja Kaagvere eriinternaatkooli söökla.
«Koolisöökla peab vastama toiduhügieeni eeskirja nõuetele - olema heas korras ja remonditud,» selgitas Tammeorg. Emajõe kool püüab jõudumööda oma sööklat korda teha, enamaks pole neil võimalusi, tunnustas ta.
Tartu teise riigikooli - kuulmis- ja kõnepuudega lapsi õpetava Hiie kooli - söökla on Tammeoru hinnangul paremas seisus.
«Oleme aastate vältel püüdnud kapitaalremondiks eraldatud rahast ka sööklat korda teha, välismaistest fondidest ei ole me raha saanud,» selgitas Hiie kooli asedirektor Riho Rodima.
Tänavu paigaldas Hiie kool kööki uue, euronõuetele vastava ventilatsiooni, elektrisüsteemi väljavahetamine tuli aga Rodima sõnul edasi lükata.
Tartu tervisekaitsetalitus jäi Hiie kooli sööklaga rahule. Emajõe kooli olukorra kohta on tervisekaitse saatnud haridusministeeriumisse kaks kirja, kuid pole vastust saanud. Tartu Postimehel ei õnnestunud eile haridusametnikelt kommentaari saada.