/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/11/19/269192t1hffbc.jpg)
Kuigi Tartu planeeringute osakond oli ette valmistanud otsuse, mis nägi ette Puusepa 3 krundile perearstikeskuse planeerimata jätmise, võttis linnavalitsus risti vastupidise seisukoha.
Uus abilinnapea tegi Tammelinnas kannapöörde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma BFG on sellele rohelise apteegimajaga avarale krundile perearstikeskust kavandanud juba kolm aastat, kuid kohanud naabrite vastuseisu ja ka Tartu linnavalitsus on hoidunud detailplaneeringu algatamisest.
Muu hulgas ja kõige peamisena on välja toodud, et krunt asub Tartu üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaal Tammelinna miljööväärtusega alal. Kaitsestaatuse eemärk on tagada 1920.-1930. aastatel kujunenud aedlinna tervikilme säilimine.
Apteegimaja jääks alles
2006. aasta sügisel üritasid arendajad kavalusega – nagu iseloomustas seda Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven – algatada detailplaneeringut 200-ruutmeetrise ehitusalase pinnaga elamu rajamiseks, et hiljem muuta selle kasutusotstarvet (ärimaaks) ja ikkagi teha perearstikeskus.
Tänavu kevadel oli asjaajamine jõudnud nii kaugele, et BFG tegi linnavalitsusele ettepaneku algatada detailplaneering krundile 300-ruutmeetrise ehitusalase pindalaga ärihoone ehitamiseks. Praegune apteegimaja jääks krundile samuti alles.
Märtsis saatis linn vastuskirja, kus teatas, et on endiselt seisukohal, et Puusepa 3 krundile ei ole ärihoone kavandamine sobilik ja uue hoonena on mõeldav üksnes elamu.
BFG jätkas veenmist, viidates, et krundil on vaid 69,6-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone, kus tegutseb apteek ja on arstikabinet.
Linnavalitsus keeldus uuesti, viidates vastuolule üldplaneeringuga.
Firma BFG on sellele rohelise apteegimajaga avarale krundile perearstikeskust kavandanud juba kolm aastat.
Maikuises kirjas teatas BFG, et elamu rajamine seal ei ole otstarbekas. Veenmine jätkus läbi suve, kuid osakonna seisukoht püsis muutumatuna. Kuu aja eest oli osakonnas koosolek, kus ka naabrid väljendasid planeeringu algatamisele vastuseisu.
Kuid ometi tabas linnavalitsust teisipäevasel istungil meelemuutus ja volikogusse jäi saatmata eelmise linnavalitsuse ajal ette valmistatud eelnõu, sisuks kõnealuse planeeringu algatamata jätmine. Nüüd valmistab osakond volikogule ette vastupidise sisuga eelnõu.
Planeering pole dogma
Värske abilinnapea Raimond Tamm põhjendas linna pikaajalisest seisukohast erineva otsuse langetamist ajaloolise taustaga, mida ei olnud esialgu eelnõu väljatöötamisel käsitletud. Milles see seisnes, ei osanud ta selgitada.
«Kõige laiemalt on plaanis selle piirkonna üldplaneering üle vaadata selle pilguga, kas miljööväärtuslikku ala on mõtet säilitada, nagu see on. Et võibolla ei ole see enam otstarbekas,» ütles Tamm. «Seega otsustas linnavalitsus detailplaneeringu algatada ja planeeringu menetlemisel selgub, mis võivad olla vastuseisud.»
Ahven ütles, et tegelikult ei ole asi «nii hull», sest kultuuriväärtuste teenistus ja arhitektuuriosakond saavad välja pakkuda sobiliku hoonemahu, ka 1600-ruutmeetrise krundi täisehitusprotsent jääb väike.
«Planeerida ja põhjendada võib alati, ükski planeering ei ole dogma, aga naabrite argumenteeritud vastuväidetega peab arvestama. Kui kompromissi ei saa, tuleb planeering lõpetada,» ütles Ahven.
Jüri Saare töövari oli Varstu keskkooli 10. klassi õpilane Jane Saluorg.