Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Artiklikogumik kujunes kuuldemänguks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Retked avarilmas. Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust», Tartu 2009, 136 lk.
«Retked avarilmas. Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust», Tartu 2009, 136 lk. Foto: TPM

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond on üllitanud oma esimese trükise. Kaua tehtud, kaunikene – raamatus on Nikolai Ba­­turini 70. sünnipäeva auks korraldatud kõnekoosoleku ettekanded, mis kõlasid Tartu kirjandusmajas suvel 2006.


Artiklikogumiku «Retked avarilmas. Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust» on koostanud Berk Vaher. Ta on ka üks autoreid Janika Kronbergi, Epp Annuse, Aimar Ventseli, Tiina Kirsi, Lauri Sommeri, Luule Epneri, Alo Joosepsoni ja Tiit Aleksejevi kõrval.



Baturini kohalolek


Raamatule lisab väärtust Baturini enda kohalolek. Nimelt on koostaja lasknud kogumiku ettekannete lõppu jäädvustada kirjaniku arvamusavaldused, selgitused või täpsustused, nagu need kõlasid kolm aastat tagasi.



Annuse ettekandele lisab kirjaniku kõrval oma mõtteid ka nimetuks jäänud kuulaja ja samuti Berk Vaher. Selline kuuldemängulisus teeb ettekande teksti lugejale huvitavamaks. Eriti põnevaks läheb kogumikus siis, kui sõna saab etnoloog Aimar Ventsel (lk 51).



Nii nagu Baturin, on Siberis elanud ka Ventsel ja mõnegi sealse põlisrahva esindajaga teretuttav. Seepärast võib ta raamatust «Karu süda» kõneldes mõne möödalaskmisegi välja tuua. Mõistagi Baturin sekkub. Ja juubilarist kirjanikule tõttab appi Hando Runnel.



Runnel ja Baturin


Viimati nimetatud kaks kirjanikku on ka ühispildil raamatu teisel leheküljel, kuigi sellise avaldamiseks ei peaks olema põhjust. Baturinist fotol piisanuks täiesti, on ju kogumik siiski tema loomingust.



«Retk avarilmas» on tulvil paeluvaid mõttekäike ja Ba­­turinile endalegi vajalikke loomingulisi analüüse. «Väga kasulik on oma senisest loomingust distantseerunud kirjanikul veel kord selliseid asju ettekandjate esituses kuulda,» tunnistab ta (lk 123).

Tagasi üles