Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmme külas Mustvee külje all elatakse pingevaba elu - voolupinge on tihtilugu nii madal, et külmkapid ei hakka tööle ning sajavatise pirni valgusel ei näe ajalehte lugeda.
Nõmme küla 17 majapidamist on harjunud sellega, et aeg-ajalt juhtub kummalisi asju. Külmkapid urahtavad visalt ja üritavad käima minna - tagajärjetult. Veepumbad ei tööta, vene teleritel kaovad värvid, veekeedukann käib elektrikorkidele üle jõu ning põletab need läbi. Elektrianomaalia on selles väikses Peipsi-äärses külas kestnud juba paar aastat.
«Eesti Energia töötajad käisid voolupinget mõõtmas ja ütlesid, et seda tuleb siia ämbriga tuua,» räägib Nõmme küla elanik Mihhail Varkki.
Kui Varkki keevitusaparaadi sisse lülitab, jääb naaber vooluta. Ja vastupidi. Külamehed on naljatanud, et tuleks koostada elektritarbimise graafik.
Elekter olgu elekter
«Kurat küll,» pahandab Mihhaili isa Venjamin Varkki. «Külmkapp muudkui rappub ja ei lähegi tööle. Ja kui kaevust vett pumbata, siis justkui vanamees pissiks varba peale.»
Mihhail võtab testri, avab elektrikilbi ja mõõdab. On keskpäev, inimesed tööl ja voolutarbimist vähe - hetkel on voolupinge Varkkide majapidamises 219 volti.
Venjamin on leplik mees ning mõistab, et elektrienergia peab kallimaks minema. Ta on nõus elektri eest maksma, aga olgu siis ka elekter! Mitte selline anomaalia nagu praegu.
Mihhail Varkki kodus mõõdab tester kolme faasi pingeks vastavalt 207, 216 ja 230 volti.
Käime Mihhaili ja testriga külakorda.
Salme Toominga köögis näitab mõõtmine, et seinakontakti jõuab vaid 204 volti. «Õhtuti imetleme, kuidas traadikesed pirnis liiguvad,» kirjeldab Tooming sajavatise pirni hõõgumist. «Tõesti tõsi, ma ei räägi valet. Pärast kella kümmet, kui kõik magama sätivad, tuleb ka valgusekene tuppa.»
Pesumasinad ei pea vastu
Aivar Tooming kinnitab, et voolujama on kestnud kauem kui paar aastat. «Olen kaheksa aastaga välja vahetanud neli pesumasinat,» kinnitab ta. «Hing hakkab täis saama.»
Tester näitab vahelduva eduga alates 207 kuni 218 voldini. Vahelduvvool. Paneme köögitule põlema - 203 volti. Torkame ka keedukannu stepsli vooluvõrku - ainult 183. Lülitame laetule välja - 192.
Liigume edasi. Kitsal metsavaheteel näeme elektritraatidel kiikuvat männioksa. Poolteist aastat voolu käes praadimist on oksa ära kuivatanud.
Senni Post ütleb, et olukord on vilets. «Külmkapp teeb tõtt-tõtt-tõtt,» imiteerib Post. «Vee-keetjat me kasutada ei saa. Kui selle tööle panen, siis lööb kohe korgid välja. Linnas laste juures veekann aga töötab. Nii me siin metsa sees elame.»
Siiri Sarapuu ütleb, et kui hommikul kohvimasin sisse lülitada, siis ei tööta külmkapp, ja vastupidi. «Meile öeldi, et kui vald on nõus uue alajaama eest maksma, siis võib Eesti Energia selle ehitada,» räägib Sarapuu.
Sarapuu kodus langeb pinge aeg-ajalt koguni 160 voldini.
Kasepää vallavalitsusest öeldi, et alajaama ehitamine on siiski Eesti Energia, mitte valla asi.
Eesti Energia on kursis
Eesti Energia Tartumaa jaotusvõrgu Mustvee jaoskonna meister Riho Õunapuu ütles, et on probleemiga kursis. «Seal on fiider (alajaamast väljuv madalpingeliin - V.N.) liiga pikk, üle kahe kilomeetri,» ütles Õunapuu. «Loomulikult seal pinge kvaliteet ei rahulda.»
Õunapuu sõnul on Nõmme küla pingeprobleemi lahendamine võetud Eesti Energia pingeprogrammi, kuid olevat teadmata, millal eraldatakse raha ja saab tööga alustada.
Poolteist aastat elektriliinidel kuivanud männioksa kohta ütles Õunapuu: «See on juba meie viga, aga ma panen selle kirja. Teate, meil on tormiga jama kui palju Aga see on vana asi jah. Võtame arvesse.»
Kas Nõmme küla voolutarbijad peavad hakkama Eesti Energiale maksma ka 20-kroonist püsitasu, kuigi kõikuva pingega voolu ei saa kaugeltki nimetada kvaliteetseks kaubaks?
«Kvaliteetset energiat saab praegu ainult kolmandik tarbijatest,» tunnistas Õunapuu. «Ülejäänud on kõik problemaatilised. Hetkeseis on niisugune.»