Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas, kas praegune kord, mille järgi vald peab ülal pidama oma koole ja tasuma kohamaksu ka nende laste eest, kes on küll valla elanike nimekirjas, kuid õpivad kas linnas või naabervallas, on ikka õiglane?
Olen nõus, et omavalitsuste vaheline kohamaksu arveldamise kord pole õige. Läinud aastal tegi haridusministeerium ettepaneku tasaarveldamine lõpetada. Pakkusime välja, et riik võtaks kohamaksu maksmise enda peale. Omavalitsused oleksid saanud riigilt oma eelarvesse õpilaste hulgale vastava kohamaksu summa.
Omavalitsuste liidud polnud meie pakkumisega nõus.
Miks?
Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ja Eesti Maaomavalitsuste Liit teatasid, et nad ei loobu tasaarveldamisest, sest see on demokraatlik süsteem. Ilmselt kartsid linnad, et tasaarveldamise kaotamisel jäävad nad osast oma rahast ilma, ja läksid välja täispangale.
Koostöös omavalitsuste liitudega sündis aga sellest aastast kehtima hakkav seadus, mille järgi saab riik kohamaksu maksmata jätnud omavalitsuselt teiste omavalitsuste kasuks raha sisse nõuda.
Senised tegevuskulude võlad tuleb sisse nõuda ainult kohtu kaudu.
Kui omavalitsused sõlmivad omavahel koharaha maksmise kokkulepped, siis ei tule riigil edaspidi hakata võlgu sisse nõudma. Seda me ka loodame.
Kuid põhimõtteliselt pole ju asi muutunud: vald peab oma koolid ülal pidama ja ka edaspidi oma linnas või naabervaldades õppivate laste eest kohamaksu maksma.
Praegu oli meil ainus võimalus võtta vastu omavalitsusliitude konsensus. Kui oleksin nende tahtmisest üle sõitnud, oleks ajakirjandus jälle kirjutanud, kuidas minister ei arvesta omavalitsuste tahtega.
Oleks oluline, et maaomavalitsuste esindajad selgitavad oma seisukohti avalikult juba arutelu käigus.
Kas haridusminister pidi sellise konsensusega arvestama?
Pole hea tava, kui minister ei arvesta teistsuguste arvamustega. See poleks läbigi läinud.
Me pole praegu koolide tegevuskulude tasaarveldamise kaotamiseks küpsed, sest Eesti 247 omavalitsust on väga erineva suuruse ja jõukusega. Kui haldusreform rakendub, saab ehk tasaarvelduse kaotamise juurde tagasi tulla.
ARVAMUS
Uno Parm
Rõngu vallavanem
Kõik ütlevad: munitsipaalkool on valla asi. Miks mitte riigi asi?
Eelmisel aastal maksime väga suurte raskustega kõigi laste kohamaksud ära. Selleks kulus meil üle 1,2 miljoni krooni, ligi 10 protsenti meie eelarvest läks selleks. Loodetavasti saame ka tänavu need maksud makstud.
Oleme alati nõus kõigiga koostööd tegema, aga meid, maamehi, tõrjutakse. Meil pole kivistunud seisukohad! Kui saame asja otstarbekusest aru, ei vaidle vastu.
Me pole kusagil näinud linna koolide ametlikku pingerida. Oleme oma parimate laste eest valmis kõik kulud kandma, kui saame nad saata ametlikult parimatesse koolidesse.