Eurotoetused päästavad Tartu eelarve pessimismist

Foto: Repro

Tartu võimupoliitikud kasutavad eile poolavalikuks saanud uuest ja tänavusest 2,3 protsenti väiksemast  linnaeelarvest rääkides jõulisi väljendeid ja karme hinnanguid.

Eile õhtul koalitsiooni koosolekul tutvustamisele jõudnud ja täna linnavalitsuses viimast lihvi saava linnaeelarve kogumaht on ligi 1,57 miljardit krooni, mis on 37 miljoni krooni võrra väiksem tänavusest eelarvest.

Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et viimasel hetkel võib veel muudatusi tulla, aga eelarve põhijooned ei saa enam palju muutuda, sest kahaneva eelarve puhul on valikuid vähe. Seda enam, et suurem osa investeeringutest on seotud eurotoetustega.

Just tänu neile söandab Jaanson uut linnaeelarvet nimetada arengueelarveks. Tõepoolest, ligemale viiendik eelarvest ehk 291 miljonit krooni läheb investeeringuteks. Linnas jätkub Ahhaa keskuse ehitus, algab Tamme staadioni tribüünihoone ehitus, raha jagub mänguasjamuuseumile, Antoniuse õuele ja kutsehariduskeskusele. Jätkub rattateede ja lasteaedade ehitus.

Tõsi, ligemale 14 miljonit krooni investeeringute raha läheb tee-ehitusfirmadele juba sel aastal pandud asfaldi eest.

Karm tõde on aga, et 60 protsenti investeeringute rahast on Euroopa Liidu või Eesti riigi sihtotstarbeline tugi ja vaid 117,7 miljonit krooni on linna oma panus. Kuivõrd sellestki suur osa on europrojektide omafinantseering, jääb

n-ö vaba raha alles õige vähe.

Võrreldes 2008. aastaga, kui investeeringute eelarve oli 463 miljonit krooni, on tagasiminek suur. «Uus eelarve on ikkagi arengueelarve tänu Euroopa Liidu rahale. Tavaliselt majanduskriisis ei saaks isegi mõelda selliste suurte objektide tegemisest,» ütles Jaanson.

Kuhu raha kadus

Jaanson selgitas, et Tartu eelarve kahanemisest suurima osa ehk 48 miljonit krooni annab maksutulude kuueprotsendine langus.

«Arvestades, et majanduslanguse mõju andis omavalitsustele tunda viivitusega, laseb ka majanduse ennustatava toibumise mõju oodata,» ütles ta. «Linna põhiline tuluallikas füüsilise isiku tulumaks on seotud tööhõivega ja kui ka ettevõtetel hakkab paremini minema, ei tähenda see, et kohe tuleb töökohti juurde ja palgad hakkavad tõusma.»

Linna tulusid vähendas lisaks palgalangusele ka see, et aasta algul vähendas riik tulumaksust omavalitsustele tulevat osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile, mis Tartu puhul tähendab mitmekümne miljoni krooni kaotust.

Rihm koomale

Üldised valitsemiskulud vähenevad. Plaanis on näiteks linnaametnike palgakärbe kümne protsendi ulatuses, linna allasutuste palgafondi vähendatakse 2 protsendi võrra.

Plusspoolel on laenudega seotud kulude vähenemine 33 miljoni krooni võrra – enam pole vaja maksta soojalaenu.

Jaanson ütles aga, et kärpeid on kõvasti, sest olukorras, kus uued lasteaia- või hooldekodukohad nõuavad linnalt rohkem raha, tuleb kahaneva eelarve raamidesse ikkagi ära mahtuda.

Seetõttu on piiratud jooksva remondi kulusid, inventari soetamisi, lähetusi ja koolitusi. Samas kommunaalkulude koomale tõmbamist ei ole plaanis, kuskil toad külmaks ega pimedaks ei jää.

Koomale tõmmatakse paraku ka kooliõpetajate palkasid, mis on küll osalt seotud riigi otsustustega. Abilinnapea Jüri Sasi ütles, et tõenäoliselt on kärbe väiksem kui kardetud 4-5 protsenti ja peaks mahtuma paari protsendi piiresse. Samas lasteaiapedagoogide palk peaks jääma kärpimata.

Sasi hinnang eelarvele oli: «Tõeline säästueelarve.» Üks väike detail selle iseloomustamiseks on, et kui eelarve kavas oli Descartes'i lütseumi remont sees 8 miljoni krooniga, siis alles jäi sellest 800 000.

Linnamajanduse valdkonna puhul on arvestatud aga kulude tõusuga. 3 miljonit krooni sellest kulub GoBusile makstava dotatsiooni suurendamiseks. Abilinnapea Margus Hansoni selgitusel näeb bussifirmaga sõlmitud leping ette iga-aastase dotatsiooni tõusu 5 protsenti. Lisaks on linn avanud uusi bussiliine.

Veel üks hinnang

Linnapea Urmas Kruuse kasutas uue eelarve iseloomustamiseks väljendit «ellujäämise eelarve», kus jooksvad remondi- ja muudki kulutused tuli kokku tõmmata, sest järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Tartu eelarveolud väga kitsad.

Tartu laenukoormus püsib 60 protsendi ligidal eelarve kogumahust ja juurde laenamiseks ruumi ei ole.

Linnavalitsus plaanib eelarve saata homme volikogusse, kus selle esimene lugemine on 3. detsembril ja teine lugemine 17. detsembril.

Suuremad investeeringud     (tuhandetes kroonides)

Haridus:

Eralasteaedade toetus    3 270

Lasteaia Klaabu

(Kummeli 5) ehitus    5 037

Lasteaia Rukkilill

(Sepa 18) juurdeehitise

projekteerimine    1 000

Lasteaia Midrimaa

(Vanemuise 28) remont    975

Tartu Descartes`i

lütseumi remont    800

Hariduse Tugiteenuste Kes-

kuse (Tähe 56) rajamine    2 050

Haridusobjektide avariide

likvideerimine,

jooksevremondi tööd    1 900

Tartu Ülikooli ja Eesti

Maaülikooli ühiselamute

renoveerimise projekti

kaasfinantseerimine    1 500

Kutsehariduskeskuse

õpilaskodu (Kopli 1)

renoveerimine    25 937

Kutsehariduskeskuse

õppetöökodade

(Põllu 11) ehitus     29 007

Linnamajandus:

Tänavate rekonstru-

eerimine, ehitus    28 827

sh Emajõe kaldakind-

lustuse rekonstrueeri-

mine ja jõeäärsete

teede korrastamine    11 700

Küüni tn (Poe-Riia)    11 800

Ülekatted    15 000

sh 2009. a võlgu

ehitatud teede eest

tasumine    13 980

uued tööd    1 279

Jalg- ja jalgrattateed    19 073

sh Ihaste-suunaline

jalg- ja jalgrattatee    8 685

Võru-suunaline jalg- ja

jalgrattatee    10 388

Projekteerimine    4 109

sh idaringtee     3 429

Infrastruktuuri

arenduste hüvitised    9 187

sh Ropka tööstuspark    7 000

Tartu ühistranspordi

juhtimis- ja kontrolli-

süsteemi arendamine     6 700

SA Tartu Teaduspark

infrastruktuuri arendamise kaasfinantseerimine     400

Linna arenguks maa ost

(idaringtee koridoris)    10 000

Keskkonnakaitse:

Mänguväljakute arendamine 500

Elamu- ja
kommunaalmajandus:

Õhuliinide rekonstrueeri-

mise ühisprojektid Eesti

Energiaga    1 000

Linnale kuuluvate korterite

remont    950

Vaba aeg ja kultuur:

Tamme staadioni

tribüünihoone ehitus    39 200

Teaduskeskuse Ahhaa

uue hoone ehitus    24 600

Anne noortekeskuse uue

hoone projekteerimine    1 000

Mänguasjamuuseumi

teatrimaja (Lutsu 2)    12 154

Antoniuse õue hoone Lut-

su 3 rekonstrueerimine    9 873

Loomemajanduse keskuse

Kalevi 15 ja 17 hoonete

rekonstrueerimine    8 000

Tartu Ülikooli spordi-

hoone ehituse laenude

tasumise toetamine    1 500

EMÜ spordihoone

ehituse toetamine    1 000

SA Tartu Pauluse Kirik 

renoveerimise toetamine    2 000

SA Jaani Kirik faktooringle-

pingu tasumise toetamine    1 513

Sotsiaalne kaitse:

Sotsiaalmaja (Lubja 7)

rekonstrueerimine    13 530