Eurotoetused päästavad Tartu eelarve pessimismist

FOTO: Repro

Tartu võimupoliitikud kasutavad eile poolavalikuks saanud uuest ja tänavusest 2,3 protsenti väiksemast  linnaeelarvest rääkides jõulisi väljendeid ja karme hinnanguid.


Eile õhtul koalitsiooni koosolekul tutvustamisele jõudnud ja täna linnavalitsuses viimast lihvi saava linnaeelarve kogumaht on ligi 1,57 miljardit krooni, mis on 37 miljoni krooni võrra väiksem tänavusest eelarvest.



Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et viimasel hetkel võib veel muudatusi tulla, aga eelarve põhijooned ei saa enam palju muutuda, sest kahaneva eelarve puhul on valikuid vähe. Seda enam, et suurem osa investeeringutest on seotud eurotoetustega.



Just tänu neile söandab Jaanson uut linnaeelarvet nimetada arengueelarveks. Tõepoolest, ligemale viiendik eelarvest ehk 291 miljonit krooni läheb investeeringuteks. Linnas jätkub Ahhaa keskuse ehitus, algab Tamme staadioni tribüünihoone ehitus, raha jagub mänguasjamuuseumile, Antoniuse õuele ja kutsehariduskeskusele. Jätkub rattateede ja lasteaedade ehitus.



Tõsi, ligemale 14 miljonit krooni investeeringute raha läheb tee-ehitusfirmadele juba sel aastal pandud asfaldi eest.



Karm tõde on aga, et 60 protsenti investeeringute rahast on Euroopa Liidu või Eesti riigi sihtotstarbeline tugi ja vaid 117,7 miljonit krooni on linna oma panus. Kuivõrd sellestki suur osa on europrojektide omafinantseering, jääb


n-ö vaba raha alles õige vähe.



Võrreldes 2008. aastaga, kui investeeringute eelarve oli 463 miljonit krooni, on tagasiminek suur. «Uus eelarve on ikkagi arengueelarve tänu Euroopa Liidu rahale. Tavaliselt majanduskriisis ei saaks isegi mõelda selliste suurte objektide tegemisest,» ütles Jaanson.



Kuhu raha kadus


Jaanson selgitas, et Tartu eelarve kahanemisest suurima osa ehk 48 miljonit krooni annab maksutulude kuueprotsendine langus.



«Arvestades, et majanduslanguse mõju andis omavalitsustele tunda viivitusega, laseb ka majanduse ennustatava toibumise mõju oodata,» ütles ta. «Linna põhiline tuluallikas füüsilise isiku tulumaks on seotud tööhõivega ja kui ka ettevõtetel hakkab paremini minema, ei tähenda see, et kohe tuleb töökohti juurde ja palgad hakkavad tõusma.»



Linna tulusid vähendas lisaks palgalangusele ka see, et aasta algul vähendas riik tulumaksust omavalitsustele tulevat osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile, mis Tartu puhul tähendab mitmekümne miljoni krooni kaotust.



Rihm koomale

Üldised valitsemiskulud vähenevad. Plaanis on näiteks linnaametnike palgakärbe kümne protsendi ulatuses, linna allasutuste palgafondi vähendatakse 2 protsendi võrra.



Plusspoolel on laenudega seotud kulude vähenemine 33 miljoni krooni võrra – enam pole vaja maksta soojalaenu.



Jaanson ütles aga, et kärpeid on kõvasti, sest olukorras, kus uued lasteaia- või hooldekodukohad nõuavad linnalt rohkem raha, tuleb kahaneva eelarve raamidesse ikkagi ära mahtuda.



Seetõttu on piiratud jooksva remondi kulusid, inventari soetamisi, lähetusi ja koolitusi. Samas kommunaalkulude koomale tõmbamist ei ole plaanis, kuskil toad külmaks ega pimedaks ei jää.



Koomale tõmmatakse paraku ka kooliõpetajate palkasid, mis on küll osalt seotud riigi otsustustega. Abilinnapea Jüri Sasi ütles, et tõenäoliselt on kärbe väiksem kui kardetud 4-5 protsenti ja peaks mahtuma paari protsendi piiresse. Samas lasteaiapedagoogide palk peaks jääma kärpimata.



Sasi hinnang eelarvele oli: «Tõeline säästueelarve.» Üks väike detail selle iseloomustamiseks on, et kui eelarve kavas oli Descartes'i lütseumi remont sees 8 miljoni krooniga, siis alles jäi sellest 800 000.



Linnamajanduse valdkonna puhul on arvestatud aga kulude tõusuga. 3 miljonit krooni sellest kulub GoBusile makstava dotatsiooni suurendamiseks. Abilinnapea Margus Hansoni selgitusel näeb bussifirmaga sõlmitud leping ette iga-aastase dotatsiooni tõusu 5 protsenti. Lisaks on linn avanud uusi bussiliine.



Veel üks hinnang


Linnapea Urmas Kruuse kasutas uue eelarve iseloomustamiseks väljendit «ellujäämise eelarve», kus jooksvad remondi- ja muudki kulutused tuli kokku tõmmata, sest järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Tartu eelarveolud väga kitsad.


Tartu laenukoormus püsib 60 protsendi ligidal eelarve kogumahust ja juurde laenamiseks ruumi ei ole.



Linnavalitsus plaanib eelarve saata homme volikogusse, kus selle esimene lugemine on 3. detsembril ja teine lugemine 17. detsembril.



Suuremad investeeringud     (tuhandetes kroonides)


Haridus:


Eralasteaedade toetus    3 270


Lasteaia Klaabu


(Kummeli 5) ehitus    5 037


Lasteaia Rukkilill


(Sepa 18) juurdeehitise


projekteerimine    1 000


Lasteaia Midrimaa


(Vanemuise 28) remont    975


Tartu Descartes`i


lütseumi remont    800


Hariduse Tugiteenuste Kes-


kuse (Tähe 56) rajamine    2 050


Haridusobjektide avariide


likvideerimine,


jooksevremondi tööd    1 900


Tartu Ülikooli ja Eesti


Maaülikooli ühiselamute


renoveerimise projekti


kaasfinantseerimine    1 500


Kutsehariduskeskuse


õpilaskodu (Kopli 1)


renoveerimine    25 937


Kutsehariduskeskuse


õppetöökodade


(Põllu 11) ehitus     29 007



Linnamajandus:


Tänavate rekonstru-


eerimine, ehitus    28 827


sh Emajõe kaldakind-


lustuse rekonstrueeri-


mine ja jõeäärsete


teede korrastamine    11 700


Küüni tn (Poe-Riia)    11 800


Ülekatted    15 000


sh 2009. a võlgu


ehitatud teede eest


tasumine    13 980


uued tööd    1 279


Jalg- ja jalgrattateed    19 073


sh Ihaste-suunaline


jalg- ja jalgrattatee    8 685


Võru-suunaline jalg- ja


jalgrattatee    10 388



Projekteerimine    4 109


sh idaringtee     3 429



Infrastruktuuri


arenduste hüvitised    9 187


sh Ropka tööstuspark    7 000



Tartu ühistranspordi


juhtimis- ja kontrolli-


süsteemi arendamine     6 700


SA Tartu Teaduspark


infrastruktuuri arendamise kaasfinantseerimine     400


Linna arenguks maa ost


(idaringtee koridoris)    10 000



Keskkonnakaitse:


Mänguväljakute arendamine 500



Elamu- ja
kommunaalmajandus:


Õhuliinide rekonstrueeri-


mise ühisprojektid Eesti


Energiaga    1 000


Linnale kuuluvate korterite


remont    950



Vaba aeg ja kultuur:


Tamme staadioni


tribüünihoone ehitus    39 200


Teaduskeskuse Ahhaa


uue hoone ehitus    24 600


Anne noortekeskuse uue


hoone projekteerimine    1 000


Mänguasjamuuseumi


teatrimaja (Lutsu 2)    12 154


Antoniuse õue hoone Lut-


su 3 rekonstrueerimine    9 873


Loomemajanduse keskuse


Kalevi 15 ja 17 hoonete


rekonstrueerimine    8 000


Tartu Ülikooli spordi-


hoone ehituse laenude


tasumise toetamine    1 500


EMÜ spordihoone


ehituse toetamine    1 000


SA Tartu Pauluse Kirik 


renoveerimise toetamine    2 000


SA Jaani Kirik faktooringle-


pingu tasumise toetamine    1 513



Sotsiaalne kaitse:


Sotsiaalmaja (Lubja 7)


rekonstrueerimine    13 530

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles