iDeal kampaania

Torma prügila rendivaidlus jätkub

Torma prügila

FOTO: TPM; graafika A6

Tartu halduskohus ei rahuldanud Veolia Keskkonnateenuste kaebust Torma prügila konkursita väljarentimise kohta. Veolia tegevjuhi Argo Luude kinnitusel läheb firma edasi ringkonnakohtusse.


Torma vallavolikogu sellekevadise loaga sõlmis vallavalitsus prügila praeguse haldaja Amestopiga lepingud, mis lubavad Amestopil kasutada prügilat aastani 2062. Praegune leping Amestopi ja valla vahel kehtib 2013. aastani.



Veolia Keskkonnateenuste arvates pidanuks vald vältima ühele firmale põhjendamatu konkurentsieelise loomist ning korraldama avaliku rendikonkursi, et saavutada vallale võimalikult kasulikud tingimused.



Vald probleemi ei näe


Torma prügila rendi lepingu kohaselt saab vald igalt prügitonnilt oma kaukasse 80 krooni seni, kuni on teeninud tagasi 2,5 miljonit krooni prügilasse investeeritud maksumaksja raha. Pärast seda hakkab vald igalt prügitonnilt saama 15 krooni ehk umbes 750 000 krooni aastas.



Torma vallavanem Riina Kull on Tartu Postimehele öelnud, et tema hinnangul poleks prügila rendi konkurss vallale suuremat kasu tõotanud. Pealegi on valla koostöö Amestopiga hästi laabunud.



Tartu halduskohus luges Veolia Keskkonnateenuste seisukohast välja, et Veolia arvates saab vald prügila konkursita väljarentimisest kahju. Kohus märkis, et kaebaja argument on oletuslik ja motiveerimata.



Veel leidis halduskohus, et prügila pole käsitletav objektina, mille konkursita kasutusse andmine annaks ühele ettevõttele teise suhtes eelise, sest Veoliat ei takista miski rajamast Lõuna- või Kagu-Eestisse konkureerivat prügilat või jäätmekäitluskeskust.



Tähtis avalik konkurss


Argo Luude arvates oleks kohus pidanud arvestama tõigaga, et prügilaid pole võimalik rajada kuhu tahes juba ainuüksi looduslikel põhjustel. Ühtlasi meenutas Luude Kagu-Eesti prügila kavandamise saagat, mis vältas aastaid ja lõppes ummikus, ning fakti, et jäätmeseaduse kohaselt tuleb prügi käidelda tekkekohale võimalikult lähedal.



«Aga meie pärast oleks võinud tegu olla ka näiteks vallale kuuluva korteriga,» näitlikustas Luude. «Põhiküsimus on selles, kas järgiti või ei järgitud norme ja väljakujunenud kohtupraktikat, millest lähtudes tuleks avalikku vara kasutusse anda.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles