/nginx/o/2009/11/18/268578t1h701b.jpg)
Nädal tagasi pealinnas Rotermanni kvartali galeriis esitletud esimeses eestikeelses tänavakunsti tutvustavas raamatus «Haiguste ravi. Kontrollitud.» leidub mõndagi Tartu kohta.
Asjatundjad raiusid Eesti grafiti raamatusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudele tartlastele on tuttavad ka pealkirjas tarvitatud sõnad, sest neid kirjutas 1980. aastatel Emajõelinna ja teistegi linnade plankudele ja seintele Ülo Kiple.
Temast on raamatu alguses, tänavakunsti arengut tutvustavas osas lausa omaette alapeatükk.
Raamatu rohked pildid meie kaasaegsete Eesti tänavakunstnike töödest kajastavad grafitijoonistamise stiile. Oma mõtteid ja kujunemislugu on jaganud tänavakunstnikud.
Teiste hulgas ütleb sõna sekka Maarja Mändmets, kes viljeleb kudumisgrafitit. Tema töid on näha olnud ka Tartu tänavail, näiteks Kaarsillal ning «Isa ja poja» skulptuuri küljes.
Pikema intervjuu on andnud Tartu Hip-Hop Clubi asutajad Marek Murumets alias Marx, Kristjan Bachman alias Bach ja Martin Lazarev alias Lazer. Juttu ja pilte on ka legendaarsest Lillemäe galeriist.
Raamat valmis Eesti Pakendiringluse ning Tallinna spordi- ja noorsooameti koostöös. Asjatundliku teose koostasid Tõnis Palkov, Uku Sepsivart ja Andres Siplane. «Raamat müüki ei jõua,» märkis Siplane. «Tiraaž on 500. Levib bolševistlikult käest kätte.»