Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Pullerits
Härma kooli vilistlane 1983
Andrus Ansip, linnapea, ja Mart Kadastik, selle lehe vastutav väljaandja, võivad isekeskis mõelda, et Tartu on nende, 5. keskkooli meeste võimu all. Ega nad ilmselt eksi. Ometi lähtuvad nende linnast mõjuvõimsad siirded, mis ulatuvad palju kaugemale Taaralinna piiridest ja mis pole nii hõlpsalt nähtavad kui linnapea avaldused või igapäevane Postimees.
Aga need siirded, mis hõlmavad kogu Eestit ja liidavad tänase juubilari Miina Härma gümnaasiumi vilistlasi, on kindlasti palju tugevamad kui näiteks Tartu linnavõim. Ega asjata pühendanud Eesti Ekspress mõne aasta eest pikka lugu nn Härma kooli maffiale, kes on haaranud üllatavalt palju juhtkohti Eesti strateegilistes kohtades.
See pole juhus, et MHG küpsustunnistuse omanikud on ennast paljudel elualadel maksma pannud. Üheks edu võtmeks, mida endised koolikaaslased mulle tunnistasid, on MHGst saadud oskus ja tahe ise enda kallal tööd teha, mitte rahulduda saavutatuga, vaid püüelda alati rohkemat.
«Meil olid õpetajad, kellega ilma õppimata hakkama ei saanud,» meenutab bioloogiakandidaat Mehis Viru (1981. aasta vilistlane), kes hiljuti üllitas Ameerikas treeningu käsiraamatu. «Eks neid oli igasuguseid: ühed, kes käsi väänasid, ja teised, kes heaga suunasid. Nii said õpilased kõiki lähenemisviise tunda.»
Tiit Pruuli (1983), kes seilas ümber maailma Lennukiga ja valmistub nüüd uueks tiiruks dþiibiga, tõstab esile õpetajate individuaalset lähenemist. «Kui teeneline õpetaja Igor Holts ikka nägi, et minust matemaatikut ei tule, siis ta mu kallal ei norinud,» mäletab ta. «Igaüks suunati nendele radadele, kus ta oli tugevam.»
Kokkuvõttes on MHG andnud üldhariduse, mis on investeerimispanga Suprema partneri Kalle Norbergi (1984) väitel märgatavalt parem kui näiteks enamikul neil majandusmeestel, kellega ta oma töös kokku puutub.
Ja see haridus on Härma kooli lõpetanuile avanud uksed ükskõik millisesse õppeasutusse, kinnitab Justamendi asutajaliige Toomas Lunge (1981). Tema ise on selle elavaks tõendiks: Lunge on õppinud konservatooriumis muusikapedagoogikat ja Tartu ülikoolis ajalugu. MHG kõrge taseme märgina on ta täheldanud sedagi, et neist, kes Härma-koolist õpiraskuste tõttu lahkuma pidid, said teistes koolides peagi priimused.
MHGlasi eristavad vilistlaste väitel ka kõrgemad väärtushinnangud kui teistel. Pruuli sõnul on läbi aegade koondunud sellesse kooli õpilased, kes on emapiimaga saanud kaasa loomuliku intelligentsi. «Ja see tegi kooliseltskonna selliseks, kus oli häbi olla ebaintelligentne,» sõnab Pruuli.
Ekspankur Marcel Vichmann, tema pinginaaber, lisab: «Suhteliselt rohkem on seal isiksusi, kes arvavad teadvat, mida nad tahavad ja kuidas pärale jõuda.»
Just koolist saadud ühtsed eluhoiakud on need, mis endisi härmakaid elus liidavad ja aitavad neil läbi lüüa. Endine Hoiupanga juhatuse esimees ja Eesti Raudtee finantsdirektor Priit Haller (1985) on täheldanud, et koolikaaslastega on ta alati ja igal pool leidnud ühise keele. Täpsemalt, tänu millele?
«Meie üldine mõttemudel on sarnane,» iseloomustab endine hoiupankur Aare Kilp (1984), kelle nüüdsete äride loetlemine võtaks liiga palju leheruumi. «Samadest asjadest saadakse ühtemoodi aru, ja see on nii ka nendega, kellega mul suure vanusevahe tõttu kooliajal mingit kokkupuudet ei olnudki.»
Kui lisada ühistest Härma kooli juurtest tulenev üksteise usaldamine, mida kiidavad nii endised pangamehed kui ka muusik Lunge, ei tundugi Ekspressi omaaegne maffia-sõna sulepeast imetud kujundina. Härmakate ühiseks salamärgiks, kinnitavad vilistlased, on MHG kvaliteedimärk lõputunnistusel.