/nginx/o/2009/11/17/268177t1h207d.jpg)
Eluaastaid on piigadel vaid tosina jagu, aga servid vihisevad üle võrgu nii, et ajakirjanikul tuleb platsi äärt mööda treeneriteni jõudmiseks aeg-ajalt kiireid põikeid teha, et mitte palliga vastu pead saada.
Puudud trennist – reedad teisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kalevi C-klassi võrkpallitüdrukud teevad Turu tänava spordihoones Riina Kuuse ja Margit Kööbi käe all trenni.
Kalevis pallib 10 rühma lapsi – kokku umbes 200. Võrkpall tundub tüdrukute seas olevat tunduvalt populaarsem kui poiste seas. «Kogu aeg on tüdrukuid rohkem olnud, meil on ka tüdrukute treenereid rohkem,» sõnab Kuusk. Kalevis on neli tüdrukute treenerit, vaid Margus Pärsik treenib poisse.
Iluvõimlemisest võrkpalli
«Esimene-teine klass,» pakub Kööbi kõige varasemat vanust, kui trenni tulla tahetakse. «Mina nii väikseid ei taha,» tõrgub Kuusk, «kolmas klass on paras.»
Treenerite sõnul on pisitüdrukute tavaline teekond selline, et esimesena valitakse iluvõimlemine ja sealt tullakse erinevatel põhjustel võrkpalli juurde.
Samas hõrenevad nende read, kes ka 18-aastaselt veel tõsiselt võrkpalli teevad. «Aga kes tahab, leiab võrkpalli ikka üles,» ütleb Kuusk. On neidki, kes ärkavad alles gümnaasiumis ja tulevad trenni.
«Kõik võtavad servi vastu ka! Niisama ei püüa palli kinni,» hõikavad treenerid vahepeal platsile.
Tartu võrkpallitüdrukud on edukad. Näiteks on Balti meistriks tulnud B-klassi noortekoondises neli tartlast. Kaks tüdrukut olid põhikoosseisus ja üks valiti parimaks mängijaks. Erinevaid medaleid on noppinud ka C-klass.
Kööbi ei taha hästi tunnistada, et Tartu võrkpallitüdrukud teistest peajagu üle on, olgugi, et ka Tartu Postimehes ilmub tihti nende võidu uudiseid. «Vahel oleme meie paremad, vahel Viljandi, vahel mõni muu,» sõnab ta. «Sõltub palju sellest, milliseid lapsi sulle rühma satub.»
Kindel tee võrkpalli juurde on ka palluritest vanemad ja sugulased. «Kellel on vanaema veteranide võistkonnas, kellel isa mängib jne,» räägib Kuusk. Tihti tuleb ka koolides lapsi meelitamas käia. On neidki, kes ise saali jõuavad. Igal aastal lisandub umbes rühma jagu uusi huvilisi. «On ka väga kihvte maalapsi tulnud, kes on linna õppima asunud,» kinnitab Kööbi.
Kaks kaptenit valivad endale võistkonnad ja platsil läheb tõsiseks pallimänguks.
Kas võrkpalluriks sobib igaüks? «Koordinatsioon peab olema ja võitlustahe,» toonitab Kuusk. «Võistkonnatunne – mõni on väga hea kergejõustiklane, aga ei ole võimeline tiimisporti tegema.»
«Puududa ei saa,» kinnitavad tüdrukud, «kui sa puudud, siis reedad tervet meeskonda. Sa ei jää treenerile võlgu, vaid terve meeskond kannatab.»
«Kui on palju trenne, pead oskama oma aega planeerida. Pead teadma, millal sa teed oma õppimistööd ja millal saad puhata,» selgitavad tüdrukud oma tihedat ajakava.
«Kes on tublid lapsed, need jõuavad kõike teha,» ütleb Kööbi. Kuusk lisab, et väga vajalik on ka vanemate toetus ja vahel ka suunamine, sest aktiivsetel lastel on koormus suur. Kalevi tüdrukutel on võrkpallitreeningud neli korda nädalas, pluss õppimine jm.
«Oluline, et laps ei annaks raskel hetkel alla: et ah, ma täna ei lähe trenni,» toonitab Kuusk järjekindluse vajalikkust. «Nii võib väga lihtsalt juhtuda, et ei lähe järgmine kord ka.»
Kööbi suundub vahepeal oma B-klassi rühmaga suurde saali. «Need tüdrukud on tõelised profid,» tunnustab Kuusk. «Margit meil see kõige suurem töötegija ongi, mina olen rohkem selline asjaajaja ja sebija.»
«Maša ei saa Katjast eespool olla! Maša on Katja tõstja,» kehastub ta aga kohe treenerirolli. Platsil on seis pingeline – 24:24.
Profiks veel ei taha
«Kas ei ole ilus pilt – nagu Brasiilia beach’il!» näitab Kuusk saali seinalehe peale, andes mõista, et suve veedavad pallipiigad rannas. Ja mitte peesitades. Sealt ka Tartu tüdrukute arvestatavad tulemused rannavolles.
«See on võrkpalli pluss, et saab suvel rannas mängida,» kinnitab üks aktiivseimaid võrgutüdrukuid Kristiina Lemetti. «Iluvõimlemist ei hakka ju rannas sõpradega tegema.»
Tüdrukud veel endale kõrgeid sihte võrkpallis ei sea. Eesti meistri tiitel kulub muidugi marjaks ära. Aga profikarjääri esialgu ei planeerita. «Parem on mängida töö kõrvalt,» kinnitavad nad.
«Võrkpall on niivõrd lahe mäng, seda mängid surmani,» kiidab Kuusk.
Noorte võrkpall
Tartu Kalevis on:
• 10 treeningurühma
• umbes 200 last
• neli tüdrukute treenerit ja üks poiste treener
• trennid 4 x nädalas