Prokuratuur soovitab HIV-positiivse noormehe ohvritel politseisse pöörduda

Foto: SCANPIX

Prokuratuur soovitab Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu arvamusloos kirjeldatud HIV-positiivse mehe teadmatuses partneritel politseisse pöörduda, vaid ajakirjanduses avaldatud materjalide põhjal kriminaalmenetlust alustatud ei ole.

«Seaduse kohaselt võib ajakirjanduses avaldatud info põhjal kriminaalmenetlust alustada, antud juhul seda praeguseks tehtud ei ole. Kindlasti peaksid Postimehes avaldatud juhtumi kohta infot omavad inimesed politseisse pöörduma,» ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross.

«Kui artiklis kirjeldatu vastab tõele, on HI-viiruse kandja käitumine ohtlik ning kindlasti tuleks seda takistada,» lisas Gross.

Süüdistus enamasti ohtu seadmise paragrahvi alusel

Eestis saab teise inimese nakatamist HI-viirusega käsitleda kolme karistusseadustiku paragrahvi alusel, milleks on ohtu asetamine, raske tervisekahjustuse tekitamine või tapmine.

Viiruse kandja käitumise teeb kuritegelikuks asjaolu, et nakataja on teadlik oma haigusest, ei kasuta vahekorra ajal kaitsevahendit või ei informeeri oma partnerit haigusest. Üheks selliseks näiteks Eesti kohtupraktikas on Ida-Virumaal mullu vangi mõistetud vägistaja Igor Suk.

Lisaks vägistamise ja röövimise paragrahvile mõisteti HIV-positiivne ning B- ja C-hepatiiti põdenud Suk süüdi ka just teise inimese ohtu asetamises. Kohus leidis, et Suk oli oma haigustest teadlik ning asetas nakkushaiguste levitamisega oma ohvrid tahtlikult tervist kahjustada võivatesse olukordadesse.

Nimetatud paragrahv lisas Suki karistusele kaks aastat vangistust.

Ohtu seadmise paragrahvi alusel mõisteti sel aastal Tallinnas süüdi ka üks prostituut, kes ei teavitanud oma klienti, et ta on HIV-positiivne. Klient selle juhtumi puhul HI-viirusega ei nakatunud.

Tahtlikust HI-viirusega nakatamisest pärineb lähiajast ka näide Soomest, kus Lapimaal 14 naist nakatada üritanud ning viis naist nakatanud Aki Hakkarainen mõisteti pikaks ajaks vangi.

Kohtu otsusel peab Aki Matti Hakkarainen istuma trellide taga 12 aastat ja maksma ohvritele kompensatsiooniks 330 000 eurot ehk 5,2 miljonit krooni. Mehe süüdi mõistmisel mängis olulist rolli asjaolu, et mees varjas oma partnerite eest haigust.

HIVi käsitleva paragrahvi loomine diskrimineeriks nakatunuid

Möödunud aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teise inimese HI-viirusesse nakatamise teemal magistritööd kaitsnud Kristi Rickberg leiab, et HIV-spetsiifiliste paragrahvide loomine Eesti õiguskorda oleks taunitav eelkõige seetõttu, et sellega kaasneks nakatunud isikute häbimärgistamine ja diskrimineerimine.

Samas nimetab ta oma magistritöös spetsiaalselt HIVi käsitleva paragrahvi plusspoolena konkreetsust, millega oleks üheselt ning selgelt sätestatud, mis on keelatud ning kuidas selle eest karistatakse.

«Kuid samas peab arvestama kaasneda võiva vale signaaliga ühiskonnale, kuna vastutus nakkuse vältimise eest peaks langema eelkõige inimesele endale, ning arvamus, et mõne uue paragrahvi loomine karistusseadustikku aitaks kaasa HIVi leviku ennetamisele või kaitseks haigusesse nakatumise eest, on väär,» leiab Rickberg.