Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvo Pabut
literaat
Talvel, kui kandideerisin haridusministeeriumi noortetalituse ametniku kohale, tundsin niisamuti nagu Juhani Püttsepp oma kirjutises («Kaotajad kõrgharidusruletis», TPM, 5.09.) muret gümnaasiumilõpetajate pärast, kes ei tea, kuhu minna ja mida teha. Olen sel teemal sattunud vestlema mitmete koolilõpetajatega. Probleem on olemas.
Kõige suuremas kitsikuses näikse olevat eliitkoolide keskmikud. Nad võivad isegi teada, mida tahavad, aga kui ikka inimene näeb, et klassis on vähemalt viis-kuus kaaslast tema lemmikaines silmanähtavalt paremad, siis tekivad kõhklused ja kahtlused. Õnneks aitavad neid kutsenõuandlad ja kõrgkoolide kevadmessid, kus tutvustatakse ühes või teises kõrgkoolis antavat haridust. Aga mis saab pärast seda, kui, lilled ja diplom käes, kõrgkooliuksest välja astutakse?
Rulett on lõppenud - kas sa oled võitja või kaotaja? See probleem tundub mulle veel muret tekitavam kui erialavalik pärast gümnaasiumi lõppu. Praegu hoolitsevad kõrgkoolid küll selle eest, et noor inimene teaks, millise hariduse ta saab, kuid keegi ei teavita, mis on tal hiljem sellega peale hakata.
Kuidas saab valida eriala, kui ei tea, mis sinust edasi saab? Mis tööd sa tegema hakkad? Neid teaduskondi ei ole kuigi palju, mille lõpetamise järel on selge, kellena tööle hakkad. Minu ajal oli teada, et näiteks Tartu Ülikooli matemaatika-füüsikateaduskonna lõpetajast saab 80-90-protsendilise tõenäosusega õpetaja. Praegusel ajal on vahest ainult arstiteaduskonna lõpetajate hariduse ja ameti suhe sama kindel.
Nii et kõrgkooli lõpuga võib lõppeda küll rulett, aga siis hakkab pihta Black Jack. Selles mängus võivad eelkõige kaotada just ruletimängijaist sisseastujad. Ja kaardimängus on nad juba ette lüüa saanud - siis, kui nad ruletti alustasid. Kui ikka ei tea, kelleks sa saada tahad, siis ei oska ka tulevasest tööst unistada.
Seega tuleks kõrgkooli erialasid tutvustades anda aimu ka sellest, mis ootab ees pärast lõpetamist. Muidu võib juhtuda, et täna majandust õppima läinud noor loodab tulevikus tõusta mõne panga juhtivtegelaseks, kuid pärast lõpetamist avastab: pank võtab ta avasüli vastu küll, kuid põhjusel, et saab juurde veel ühe kõrgharidusega telleri.
Sisseastujatel on, mille üle mõelda. Oleks hea, kui kõrgkoolid ja haridusministeerium selle ristsõna lahendamisel noortele appi tuleksid, vaatamata sellele, et koolilõpetajal on valla tuhat ja üks teed...
Häda on selles, et valides neist ühe, võid sattuda valele harule ja siis tuleb algusesse tagasi minna. Aga seal tuhat teed enam ei oota. Aeg on enamiku neist võssa kasvatanud.